Tööandjate Keskliit

Valitsuse seisukohad majanduse taaskäivitamiseks ja erainvesteeringute toetamiseks

Möödunud nädalal rääkis Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu istungil Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei Euroopa Liidu taastepaketist ja rõhus just teisele meetmele, milleks on Euroopa majanduse taaskäivitamine toetades erainvesteeringuid.

11. juunil toimunud valitsuse istungil võeti vastu seisukohad taastepaketi kohta, mis edastati Riigikogule arvamuse avaldamiseks. Rahanduskomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon arutasid seda teemat 15. juunil koos rahanduministeeriumi ametnikega ja 17. juunil juba ülemkogu raames koos peaministriga.

Taastepaketi üks osa pakub otsest huvi ettevõtjatele – seepärast toome need siinkohal välja: 

ELi majanduse taaskäivitamiseks toetades erainvesteeringuid on ette nähtud 56 miljardit eurot ja see põhineb eraettevõtete toetusel peamiselt Euroopa Investeerimispanga kaudu. Selleks suurendatakse ELi eelarvest toetatavat garantiifondi, mille toel saavad Euroopa Investeerimispank ja teised aregnupangad vähendada erainvestorite riski investeeringutel ja pakkuda ettevõtetele soodsaid laene.

Tegevus jaguneb kolmes suuremaks suunaks:

1) Luuakse uus maksevõime toetuse instrument, et anda kiiret tuge muidu elujõulistele ettevõtetele, mis on kriis tõttu hätta sattunud. Selle eelarve taaskäivitamise kavast on 26 miljardit (lisandub 5 miljardit juba 2020.a muudetavast ELi pikaajalisest eelarvest aastateks 2014-2020 ehk kokku 31 miljardit). Euroopa Investeerimispank kasutab EL eelarve garantiid, et vähendada erainvestorite riski ettevõtetesse investeerimisel, võtes osa riski enda kanda. See võimaldab ettevõtetel saada investeeringuraha soodsamate tingimustel. Koos erakapitaliga loodetakse suurendatavat EL garantiifondi mahu arvel tagada rohkem kui 300 miljardit investeeringuid ettevõtetele. Instrumendi peamine ajend on asjaolu, et liikmesriikide suutlikus riigi tasandil ettevõtteid toetada on olnud väga ebaühtlane (nt üle poole kriisiajal antud riigiabist on andnud Saksamaa oma ettevõtetele).

2) Strateegliste investeeringute rahastu, mis luuakse InvestEU raames (InvestEU on ELi eelarve tagatisel programm, mille kaudu pakutakse alates 2021.a Euroopa 7 Investeerimispangale ja teistele arengupankadele ELi garantiid, et nad saaksid toetada riskantsemaid projekte, kui neil oma kapitalile tuginedes on võimalik teha). Eelarve on 15 miljardit eurot, mis peaks aitama kaasa tõmmata 150 miljardit täiendavaid investeeringuid, et toetada ettevõtteid loomaks tugevaid ELi tarneahelaid eriti kriitilistes valdkondades nagu uudsed tehnoloogiad, strateegline kriitiline taristu jne).

3) InvestEU algselt ELi pikaajalise eelarve ettepanekus pakutud garantiimahu suurendamine 15 miljardi euro võrra. Selle eesmärk on suurendada soodsate laenude mahtu ettevõtetele Euroopa Investeerimispanga ja teiste arengupankade kaudu.

Eesti ettevõtted on Euroopa Investeeerimispangast InvestEU eelkäijast (Euroopa Strateegliste Investeeringute Fondist) saanud 2020.a aprilli seisuga 192 miljonit eurot, mis on kaasa toonud 1,6 miljardi ulatuses investeeringuid. Võrreldes SKP-ga on Eesti sellega ELi riikidest teisel kohal. Eesti jaoks on oluline, et rahastule oleks ligipääs ka väiksematel ettevõetetel, kuna valdav enamik Eesti ettevõtetest on väikesed ja keskmise suurusega.

Detailsemad seisukohad uute rahastuste kohta esitatakse valitsuse istungil eraldi.

Loe valitsuse seisukohti siit ja seletuskirja siit