Tööandjate Keskliit

Tööjõu puudus peletab investorid Eestist eemale

„Kõige kriitilisem tegur, et Eestisse rohkem välisinvesteeringud saada, on tööjõu saadavus,“ ütles 10. novembril Riigikogu majanduskomisjoni ja väliskomisjoni avalikul istungil Eestis tegutseva rahvusvahelise ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki. Tema sõnul tuleks julgemalt kasutada renditööjõudu ning mitte piirata spetsialistide rakendamist väljastpoolt Eestit.

Kvalifitseeritud tööjõu puudus on Eesti konkurentsi piiranud juba pikemat aega. Seda on näidanud läbi mitme aasta nii Välisinvestorite Nõukogu (www.FICE.ee) läbiviidud uuringud kui kinnitanud Eesti teadlased. Paindlik tööjõu saadavus on oluline riigi ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Selleks, et äris tekkivatele võimalustele kiirelt reageerida – võita juurde turgu ja kliente, on vaja vaadata suuremat pilti. See, et Eestis välistööjõu kasutamist jõuliselt piiratakse, on välisinvestorile täiesti arusaamatu ja annab signaali, et riik piirab tahtlikult ettevõtlust.

Eestlased käivad ise meelsasti välismaal tööl, kuid teisi siia ei oota

Eestis on nii renditööjõu kui ka välistööjõu kasutamisega seotud palju müüte, mis tõele ei vasta. Seetõttu on meil seni olnud välistööjõu osakaal pigem tagasihoidlik. Peamine risk on värbaja ebapiisav eeltöö, mille tõttu võib kaugelt kohale tulla vajalikust erineva profiiliga inimene, aga siis on kulutused juba tehtud. Kahtlemata on Eestis ettevõtteid, kellel on endal olemas võimekus kandidaate enne värbamist põhjalikult hinnata, kuid alati tasub kaaluda, mis on antud hetkel kõige optimaalsem valik. Kui kasutatakse vahendajaid, on oluline hinnata juriidilist riski – kas kõik töölepingu ja töölubadega seotud asjad on korras.

Lääne-Euroopas on renditööjõuna töötamine väga normaalne ja aktsepteeritud töötamisviis, kus maksud tasutakse normaalselt ja jälgitakse seadust. Paraku on meil kultiveeritud arusaama, et renditöö tähendab vaid inimesi, kes tulevad Poola kaudu Eestisse mustalt tööle. Tegelikkuses ei ole sellel mingit seost renditööga ja kahjustab paindliku tööjõu kasutamise mainet. Renditööjõu teenus ei tähendagi alati väljastpoolt inimeste siia toomist. Samamoodi saavad siinsed inimesed meie kaudu tööd ka Eestis või liiguvad siit tööle teistesse riikidesse. Tööränne on normaalne, seda ei tohiks kunstlikult piirata.

Renditööjõu eelis on paindlikkus ja seda nii tööandja kui töötaja vaates. Renditööjõu firmad leidavad kiiremini inimese, kui ettevõte seda ise suudaks. Arvestades tänast olukorda, on sellisel lahendusel veel üks pluss – kui töökohtade arv väheneb ja inimene sealt vabaneb, on rendifirmal suurema tõenäosusega pakkuda teist töökohta. Rendifirma on väga motiveeritud inimesele uue rakenduse leidmist, sest see on rendifirma teenimisviis. Kui Eestis kasutatakse renditööjõudu enam töötlevas tööstuses, siis Lääneriikides palju ka HoReca sektoris.

Teine oluline teema, millest on rääkinud ka TÜ professor Urmas Varblane ning mis tuli esimest korda tugevamalt pildile aasta tagasi ka FICE uuringust, on mure Eesti kuvandi pärast. Kui Eesti kuvand oli juba 90-ndatel väga positiivne – kiiresti arenev, liberaalne ja IT lahendustele põhinev riik – Põhja-Euroopa Tiiger. Siis kahjuks on viimaste aastate areng muutnud Eesti kuvandit suletumaks, välimaalasi või teisi vähemusgruppe vihkavaks riigiks.

Täna valitsuses aruteluks olev eelnõu, millega tahetakse veelgi piirata väliste ekspertide rakendamist, ei tõsta Eesti konkurentsivõimet ja atraktiivsust välisinvesteeringute saamiseks.

Kõik Euroopa riigid, kellel läheb majanduslikult hästi, kasutavad suures hulgas välistööjõudu, sest omast inimestest lihtsalt ei piisa. Küsimus ei ole kohaliku palgatase alla surumises või palgakasvu piiramises. Šveitsis, kus palgatase on Euroopa kõrgem, on ligi 20% tööjõust väljapoolt riigist, sest riigi enda kodanikuid lihtsalt ei piisa. Samal ajal jälgitakse karmilt, et ka välistööjõu puhul järgitaks kõiki kohalikke tööjõuseadusi, palga ja tööaja reegleid. Kahjuks on Eestis asjad pahupidi. Kuna järelvalve ei ole piisav, siis püütakse probleemi lahendada välistööjõu piiramisega. See on sama, kui keelata ära kogu liiklus seetõttu, et osad liiklejatest ei järgi liikluspiiranguid.

Fakt:
Eestis on renditöö kasutamine veel arengufaasis võrreldes naaberriikidega. Kui meil on renditööjõu kasutus on alla 1%, siis Soomes on see üle 2% ja Kesk-Euroopas üle 3%.

Arvamuslugu on avaldatud ka 17. novembri Äripäevas.