Tööandjate volikogu juht: kriis tõi välja ka töösuhete kitsaskohad
Teisipäeval Stenbocki majas toimunud kolmepoolsel sotsiaalpartnerite kohtumisel tõid tööandjad COVID-19-st põhjustatud majandusolukorra kõrval lauale ettepaneku, mis võimaldaks osalise tööajaga töötajaid tööle võtta paindliku töötundide vahemikuga. See loob eeldused suurema hulga inimeste rakendamiseks, mis praegusel majanduslanguse ja kasvava tööpuuduse ajal on äärmiselt oluline.
„Tööaja arvestuse teema on alguse saanud töötajate tagasisidest. Kriis tõi välja tõsiasja, et kasutatakse palju käsunduslepinguid, mille alusel töötavad inimesed ei saa osa ei palgatoetusest, ega laiene neile ka teised sotsiaalkaitse meetmed. Eesmärk on vähendada selliste lepingute hulka,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. „Tööandjatele annaks see võimaluse kiirelt reageerida täiendavale tööjõuvajadusele ning tasakaalustada töötajate koormust, ehk täiskohaga töötajad ei peaks tegema nii palju ületunde,“ lisas ta.
Esmalt on idee testida lahendust kaubanduses graafiku alusel töötavate inimeste puhul ning seejärel rakendada seda ka teistes valdkondades. Kai Realo sõnul on teemat juba ametiühingutega arutatud ning ühisosa on olemas. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas kohtumisel, et kui tööandjad ja ametiühingud on teemas kokku leppinud, on tema valmis pilootprojekti ettepaneku valitsusse viima.
Igapäevaselt jaemüügiettevõtet Circle-K Eesti juhtivale Kai Realole on kriis andnud rea õppetunde. „Tervisekriisid võivad korduda, kuid korduda ei tohiks sarnane majanduse laussulgemine, mille tõttu valdav osa kaubandus- ja teenindusettevõtteid kaheks kuuks kinni pandi,“ sõnas ka Eesti Kaupmeeste Liidu juhatusse kuuluv Realo. „Selle ärahoidmiseks on mõistlik nii riigil kui ka ettevõtetel valmistuda juba täna. Alustades sellest, et varuda piisavas hulgas kaitse- ja desinfitseerimisvahendeid. Oleme Kaupmeeste Liidus arutanud ideed sõnastada ühtsed käitumispõhimõtted, et ka eriolukorras saaks tööd jätkata,“ ütles ta.
COVID-19-st põhjustatud kriisi mõjudest ja ettevõtluse murekohtadest rääkides sõnas Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas: „On oluline, et riik tuleks välja ka majanduskriisi leevendamise teise laine meetmetega, et toetada ka neid tööandjaid, kelleni kriis jõuab aasta teises pooles. Eelkõige on need tööstusettevõtted ja ehitussektor, aga ka kaubandus ja turism, mis ei taastu piirangute mahavõtmise järel ühe hetkega,“ ütles Aas. Tema sõnu oleks vaja palgatoetuse meetme jätkumist veel vähemalt paari kuu võrra.
„Töötukassa palgatoetus on tänaseni kõige kiirem ja käegakatsutavam toetusmeede, mis aitab ettevõtjaid tööjõukulude katmisel ning võimaldab hoida töökohti. Samas on selge, et Töötukassa reservid sulavad nagu paar päeva tagasi maha sadanud lumi ja meil tuleb mõelda, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik toetusmeedet pikendada. Oluline on, et riik tuleks siin oma vahenditega appi,“ ütles ta.
Teise teemana tõi Aas lauale riigi võimalikud investeeringud. „Riik on ehitussektori jaoks oluline klient ja iga sõnum, mille valitsus annab, suure kaaluga. Kui riiklikud investeeringud jätkuvad ka majanduslanguse ajal, püsivad töökohad ning riigikassasse laekub maksutulu.“
Kolmepoolsel sotsiaalpartnerite kohtumisel osalesid peaministri kutsel valitsuse liikmed, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Kohtumisel arutati majanduse elavdamise meetmeid ja tegevuskava seoses COVID-19 kriisiga ning paindliku tööaja vajadust kaubanduses.