Tööandjate majandusspidomeeter: majandus tiksub rahuldavas tempos, ettevõtjad ootavad valitsuselt enamat

pisike

Veebruar 2016

Ettevõtjate hinnangul edeneb Eesti majandus kiirusega 75 km/h ehk olukord ja prognoosid on rahuldavad. Kuna spidomeetri maksimumkiiruseks on 150 km/h, annaks majandusest ka kaks korda rohkem välja pigistada, kuid siis oleks tegemist juba arutu kihutamisega. Majanduse edenemist saab hinnata heaks, kui selle kiirus jääb vahemikku 90-120 kilomeetrit tunnis.

Ettevõtjad: valitsuse aur läheb poliitiliste punktide kogumisele

Üle kolmandiku ettevõtjatest hindas valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks, kõige kriitilisemad olid kaubandus- ja ehitussektor. Teistest veidi positiivsem oli teenindussektor, kuid ka selle sektori ettevõtjatest hindas valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale positiivseks vaid 4,4 protsenti.

Siin on kindlasti mõju avaldanud mitmed ettevõtjavaenulikud otsused ja debatid, näiteks töötuks jäänud juhatuse liikmete töötuskindlus või õigemini jätkuv skeemide otsimine selle asemel, et kindlustus lihtsalt taastada. Isegi õiguskantsler on juhtinud tähelepanu praeguse olukorra õigusvastasusele.

Valitsuse liikme avalikult välja öeldud seisukoht, et on sektoreid, mis teenivad kasumit inimeste tapmise pealt, jäi ettevõtjatele kauaks meelde ja südamesse. Samuti tõusid hiljuti järsult mitmed riigilõivud ja aktsiisid.

Suuremaid tööstureid pahandas ka see, et pakendijäätmete maksustamise ja kontrolliga kaasneva halduskoormuse leevendamisel jäi Keskkonnaministeerium pidama poolele teele ja tehtud muudatused ei aita tegelikult suuremaid tootmisi.

Üldine tagasiside paljudelt Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetel on tunnetus, et valitsus tegeleb ebaproportsionaalselt palju teemadega, millega soovitakse koguda poliitilisi punkte – olgu selleks siis kooselu rakendamisaktid, Partsi lähetamine või alkoholi ja suhkruga võitlemine. Küsimused, mille lahendamist ootavad ettevõtjad – näiteks haridussüsteemi vastavus tööandjate vajadustele – ei saa sugugi nii palju poliitikute tähelepanu. Inseneride ja keskastme spetsialistide puudus annab aina valusamalt tunda.

23% ettevõtjaist suurendavad investeeringuid

Uutesse toodetesse, teenustesse ja tehnoloogiasse investeeringute prognoos oli isegi üle ootuste hea – 23% ettevõtjatest kavatsevad järgmise kuue kuu jooksul investeeringuid suurendada, 6% vähendada. Samas on probleemne, et viiendikul (21%) ettevõtetest sellised investeeringud üldse puuduvad.

Enim kavatsevad investeerida teenindus ja kaubandusasutused, kes teevad seda ilmselt tööjõupuuduse survel. Käibemahu suurenemist prognoositakse nendes sektorites märksa suuremas mahus kui töötajate juurdevärbamist.

Muret teeb, et ligi kümnendik tööstusest plaanib investeeringuid toodete, teenuste ja tehnoloogia arendamisse hoopis vähendada. Kuid on mitmeid tootjaid, kes on leidnud uusi eksporditurge ning seetõttu plaanivad uute toodete arendamisse investeerida. Samas kulukamad tehnoloogiainvesteeringud lükatakse täna edasi, viidates ebakindlale olukorrale maailmas. Ülejäänud tööstusest eristub puidusektor, kes näeb mahtude kasvu ja seega vajadust investeerida.

LOE KA: Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kommentaarid värskele spidomeetrile

Tööandjate Majandusspidomeetri jaoks viis küsitluse läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kes küsitles 2015. aasta neljandas kvartalis kokku ligi tuhandet ettevõtjat ja ettevõtete tegevjuhti.

Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Mis on Tööandjate Majandusspidomeeter

Metoodika lühikirjeldus

 

logo EL_Sotsiaalfond_horisontaalne

Jälgi meid Facebookis   
×