Tööandjate Keskliit

Ettevõtjate 7 ootust valitsusele

Eesti on koos muu maailmaga sügava majanduskriisi lävel, mille mõjud saavad olema ilmselt tunda ka peale koroonaviiruse leviku kontrolli alla saamist. Nende mõjude leevendamiseks ja riiklike meetmete kujundamisel on oluline vaadata suurt pilti, milles on võrdselt olulisel kohal nii töötajad, tööandjad kui ka riigi kui terviku käekäik.

Täna võitleme eelkõige meditsiinilise kriisiga, et säästa oma inimeste tervist ja hoida ära viiruse veelgi laialdasem levik.

Meditsiinilisele kriisile järgneb aga oluliselt pikem majanduskriis, mille mõju meie elukvaliteedile ei tohi alahinnata. Eesti ettevõtjate südameasi on mõelda ka Eesti riigi ja majanduse jätkusuutlikkusele. Esimesed asjakohased sammud on Töötukassa, Kredexi ja maksuhalduri meetmete näol võetud, kuid neist ei jätku kriisi mõjude leevendamiseks. Lahendustega tuleb edasi liikuda.

Ettevõtjate soovitused kriisist edukaks väljumiseks:

  • Olulise mõjuga tööandjate toetamine fookusesse. Toetuste põhifookus suunata suurtele tööandjatele, kelle toimetulekust enim sõltub nii töötajate toimetulek kui maksutulud. Need ettevõtted on ka olulised eksportöörid ja kelle ümber koondub terve ökosüsteem ning nende kadumine tõmbab paratamatult kaasa sadu ja tuhandeid väike-ettevõtteid koos töötajatega. Riik peaks olema valmis ka erakorralisteks rätseplahendusteks (nt otsetoetused, osaluste ajutine omandamine). 2018 aastal maksis 5% suurimatest maksumaksjatest 93% maksudest ja pakkus tööd 67% töötajatest.
  • Kiireloomuline abi kõige enam kannatanud sektoritele. Riigi kiireloomulised meetmed peavad keskenduma likviidsuse soodustamisele, toetama tööhõivet ja leevendama esimest šokki kõige enam kannatama saanud sektorites. Toetuste tingimused peavad sobima ka suurtele tööandjatele, kellest sõltub suurem osa riigi maksutuludest.
  • Riigi toetusmeetmete jätkusuutlikkus. Riik peab tagama, et kriisiabi jätkub ka aasta suvel ja teisel poolaastal, sest paljudes sektorites (näiteks tööstus, ehitus) jõuab tõeline kriis kohale mõne-kuulise viiteajaga. Riik ei saa kõiki ressursse esimestel kuudel ära kulutada.
  • Kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Meil peab olema selgelt sõnastatud kriisist ja majanduspiirangutest väljumise strateegia. Esimesel võimalusel tuleb kaotada piirangud inimeste ja kaupade vabale liikumisele ning naasta tavalise elukorralduse juurde.
  • Pikaajaline ja terviklik vaade. Riigil peab tekkima pikaajaline plaan (vähemalt 2 aastat), kuidas peale pandeemiast väljumist majandust, ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet ja tööhõivet toetada (nt paindlikum tööõigus). Selle plaani koostamisse tuleks kaasata ettevõtlusorganisatsioone ja majanduseksperte.
  • Riigisektori eeskuju ja struktuursed reformid. Järsult kukkuva majanduse ja maksulaekumiste taustal peab ka riik ise läbi viima vajalikud struktuursed reformid avalikus sektoris ja seadusandluses. Kriisi ei saa lasta raisku minna ning kogu koormus ei saa jääda erasektorile. Halduskoormuse vähendamine laseks ettevõtjatel tegeleda efektiivsemalt lisandväärtuse tootmisega ja võimaldaks avaliku sektori töötajate arvu vähendada
  • Tasakaal võetud kohustuste ja võimaluste vahel. Riik peab tagama kriisi ajal enda maksevõime ja likviidsuse, käituma erasektoriga heatahtlikult ja pikaajalist kasu silmas pidades. Samuti aitavad targalt ajastatud riiklikud investeeringud tasakaalustada järsult kukkunud nõudlust. Praegu tasuks loobuda kulukate pikaajaliste lisakohustuste võtmisest, mis pole otseselt seotud kriisi negatiivsete mõjude leevendamisega.
Jälgi meid Facebookis   
×