Tööandjad peaministrile: kütuseaktsiis tuleb langetada 2015. aasta tasemele

Kütuseaktsiisi tõstmisel selle aasta veebruarist on tuntav negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale, samuti on kaheldav selle tulemusena suurenev maksulaekumine. Seetõttu tuleks kütuseaktsiisi tõus tagasi keerata 2015. aasta tasemele, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar pöördumises peaminister Taavi Rõivasele.

Tamsare sõnul on rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevad firmad 2016 1. veebruari järel asunud suures osas tankima naaberriikides. „Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 10 senti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Suure osa diislikütusest tarbivad veoautod, mille keskmine kütusekulu on ca 35 liitrit saja kilomeetri kohta ja kütusepaak mahutab ca 1000 liitrit. Seega: Eesti ühtede suuremate ekspordipartnerite Saksamaa ja Hollandi linnadesse sõites võib tee peal tankides kokku hoida 150-200 eurot reisi pealt või 100eurot paagitäielt,“ kirjutas Tamsar.

Tänu varudele ei ole veel võimalik täpselt prognoosida, kui suureks kujuneb kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse, ent maksu- ja tolliameti andmetel on kütusemüüjate müüdud diislikütusekogused aktsiisitõusujärgse ajaga vähenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9%. Sama suur on ka maismaatranspordiettevõtete soetuse vähenemine kütusemüüjatelt. Samas on viimastel aastatel diislikütuse tarbimine jõuliselt kasvanud ja ca 5% suurust kasvu prognoosis Rahandusministeerium ka käesolevaks aastaks. Seega paistab juba praegu, et suur osa diislikütusest ostetakse mujalt.

Eesti Tööandjate Keskliidu arvutused näitavad, et kui Eestist ostetud diislikütuse tarbimine väheneb 10 protsendi võrra, laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Kui diislikütuse tarbimine väheneb 15 protsendi võrra, võib puudujääk riigieelarves olla juba üle 70 miljoni.
 „Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016-2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda,“ kirjutas Tamsar.

Kütuse aktsiis tõusis 1. veebruarist 2016 bensiinile 10% (4 senti/ltr) ja diislikütusele 14% (5,5 s/ltr). 2016 määrad on vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt. Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 9 senti kallim kui Lätis, 13 senti kallim kui Leedus ja 11 senti kallim kui Poolas.

Loe peaministrile saadetud pöördumist SIIT

Jälgi meid Facebookis   
×