Tööandjate Keskliit

Tööandja: mul ei ole kuldset võtit, aga erasektorisse on vaja rohkem teadus-arendusega tegelejaid

Eesti Tööandjate Keskliidu asepresidendi ja eduka IT ettevõtja Ivo Suursoo sõnul sõltub meie majandus ja elukeskkond väga suurel määral sellest, kuidas me ise aitame seda kujundada. „Tehnoloogia arenguga käivad kaasas võimalused riigi, majanduse ja elukeskkonna edendamiseks, aga nende realiseerimiseks on vaja teha tarku otsuseid,“ on Suursoo sõnum ettevõtjatele ja poliitikutele.

Kuidas IT sektoril läheb ning kuidas mõjutab töövõtja turg teie tegemisi. Kas lahendus on pigem siinsete inimeste ümberõpe või suuremal määral välistööjõu kaasamine?
IT sektoril läheb hästi, 2019 aasta tõi kaks jõulist märki – esimeses kvartalis ületas IKT keskmine palk finantssektori oma ja neljandas kvartalis oli sektor suurim majanduskasvu panustaja näitavad Statistikaameti andmed.

IKT sektori töötajate arv kasvas 2019. aastal rohkem kui 3000 inimese võrra, mis on kõigi aegade rekord. Suur enamus nendest ei tule koolipingist, vaid muudelt elualadelt ja välismaalt. Ümberõpe on üks suuremaid võimalusi lisaks välistööjõule, siin jääb suurem koormus ettevõtetele endile, vähem kui 20% on saanud ümberõppe riigi toel. Kui tuua konkreetseid näiteid, siis parim programm oli Vali IT.

Mis on Eesti teadus-arendustegevuse potentsiaal ja kuidas seda täiel määral rakendada?

Eesti teadus on maailma tasemel, see on fakt, mida hinnatakse teadusartiklite publitseeri-miste järgi ja taandatakse meie maa suurusele. Kogumikus „Eesti teadus 2019“ ütleb professor Jüri Allik: “Kui kogu majanduses on Eesti tööviljakus umbes kolm korda madalam, kui näiteks Saksamaal või Soomes, siis teadustööde mõjukuselt on Eesti teadus neist kahest juba möödunud jõudes varsti USA-ga samale tasemele”. See loob hea pinnase, et väita, et Eesti teadus-arendustegevuse potentsiaal on suur. Võtmeküsimus kodanikuna on see, kui suur on teaduse panus Eesti heaolu kasvu läbi majanduskasvu?

Ja siin on hulk kasutamata potentsiaali, mida mõlemad pooled soovivad rakendada. Juba viimased 10 aastat räägitakse sellest, et Eesti ainust heaolu kasvu tee on liikuda teadmiste mahukama majanduse suunas, aga kahjuks ei ole me oluliselt sinnapoole liikunud. Meil on mitu kivi sellel teel ees – alustades ettevõtete suhtelise väiksuse ja teadus-arendusse panustamise piiratud võimekusega ning lõpetades ettevõtete ja ülikoolide erinevate ootustega sellele koostööle. Minul ei ole kuldset võtit, aga suures pildis on vaja erasektorisse rohkem teadus-arendusega tegelejaid ja rakenduslike uuringute paremat korraldust teaduse ja ettevõtluse vahel.

Kas innovatsiooni investeerivad eelkõige suured ettevõtted või pigem just startupid, mis on paindlikumad?

Ajalooliselt teevad 80% või rohkem innovatsiooni investeeringuid suured ettevõtted, aga suuremat mõju saavutavad täna start-upid, kui hinnata loodud töökohti ja laekunud makse. Oluline on muidugi aru saada, et vaid osa start-upide kaasatvast rahast on teadus-arendustegevuse raha, enamus on äritegevuse laiendamise investeeringud. Kõige suuremas hädas on traditsioonilised, keskmise suurusega ettevõtted.

Mis takistab Sinu hinnangul enim innovatsiooni? Anna palun mõned soovitused valitsusele, tööandjale, töötajale aga miks mitte hoopis lapsevanematele, keda huvitab tema enda, oma rahva ja laste suurem sissetulek?

Innovatsiooni piduritest rääkides peaks kindlasti alustama ettevõtetest ja siin on suurim pidur ambitsiooni puudus. Nii karmilt kui see ka tundub, siis innovatsiooni käivitamine saab tulla just eelkõige ettevõtjatelt – julgust proovida midagi suuremat ja mõjukamat teha ongi minu esimene soovitus. Töötajatele soovitan – näidake initsiatiivi – pakkuge ideid oma ettevõttes protsesside, toodete või turumudelite uuendamiseks. Lapsevanematele soovitan soodustada laste tehnoloogiahuvi ka siis, kui paistab, et lapsel on selge humanitaar kalduvus.  Ka tugevamad humanitaarid teevad tulevikus oma tööd koos tehnoloogiaga. Riigilt ootame julgeid samme selgete prioriteetide valikul ja lisaks taristule tuleks panna enam raha ka intellektuaalsesse omandisse.

Vead alates eelmise aasta oktoobrist Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooni töörühma. Millal võime kuulda esimestest töövõitudest?

Oleme loonud esmase hüpoteesi viiest sammust, mida on vaja kas ettevõtjate või riigi poolt. Tahame vedada ettevõtjate initsiatiivi ja olla heaks partneriks riigile innovatsioonipõhise majanduse käivitamisel ning oleme siin leppinud kokku kaheksa sammu, millest üsna pea ka räägime.