Tiit Kuuli valiti BusinessEurope’i asepresidendiks
5. mail Maltal toimunud Euroopa tööandjate ühenduste katusorganisatsiooni BusinessEurope presidentide kogul valiti Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tiit Kuuli BusinessEurope asepresidendiks ja keskliidu juhataja Toomas Tamsar täidesaatva büroo liikmeks. BusinessEurope presidendina jätkab Emma Marchegalia.
Tiit Kuuli asub asepresidendi kohuseid täitma 1. juulist ja on seda Eesti Euroopa Liidu eesistumise perioodi jooksul ehk 2017. aasta lõpuni.
Presidentide kogu peamised teemad olid tööstuspoliitika, Euroopa sotsiaalõiguste sammas, liikmesriikide majandusolukord, BREXITi ning majandus- ja kaubandussuhteid USA, Hiina ja Jaapaniga. Ülevaate olulisematest teemadest pani kirja Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson.
Euroopa Komisjoni äsja avaldatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas tunnevad ettevõtjad muret töö- ja eraelu tasakaalu ning vanemapuhkust puudutavate kavandatavate muudatuste pärast. ELi sotsiaalsed probleemid ei tulene ebapiisavast seadusandlusest sotsiaalvaldkonnas: meil on üle 70 direktiivi, mis reguleerivad sotsiaalvaldkonda, pigem saab ELi sotsiaalset heaolu kasvatada siiski vaid majanduskasvu ja töökohtade loomise kaudu. Lisaks siseneb Euroopa Komisjon valdkonda, mis on traditsiooniliselt olnud liikmesriikide pärusmaa ning kus on parimad teadmised sotsiaalpartneritel.
Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri välja käidud Euroopa Liidu tuleviku viie stsenaariumi osas leidsid ettevõtjad, et 1. ja 2. stsenaarium ei ole sobivad. BusinessEurope soovib näha ELi tulevikku kolme strateegia kombinatsioonina: 4. (teeme vähem aga efektiivsemalt), 5. (teeme palju rohkem koos) ja 3. (mitmekiiruseline Euroopa: kes soovivad, saavad rohkem koos teha), kuid samas tõdeti, et mitmekiiruseline Euroopa võib komplitseerida äritegemist ELs ning takerduda võivad ka reformid).
BREXITi läbirääkimised võtavad umbes kaks aastat aega ehk siis Suurbritannia (UK) liikmelisus ELs peaks lõppema märtsis 2019. Ettevõtete poolt vaadatuna peab iga hinnaga vältima ebaselge olukorra tekkimist BREXITi järgselt. Suurbritannia ettevõtjate esindusorganisatsiooni CBI president Paul Drechsler rõhutas, et BREXIT ei olnud CBI ja Briti ettevõtete valik. Briti ettevõtted on rahvusvahelised, seega on nad väga huvitunud tugevast ELst ning soovivad ka edaspidi teha äri ELga, seetõttu ollakse huvitunud ka vabakaubanduslepingu sõlmimisest ELga. Samuti peavad UKs elavate, töötavate ja õppivate ELi kodanike õigused olema kaitstud nagu ka seal tegutsevate ettevõtete omad. Hetkel on suurimaks erimeelsuseks ELi ja UK vahel see, et kui UK sooviks paralleelselt BREXITi läbirääkimistele alustada juba ka vabakaubanduslepingu läbirääkimisi, siis EL leiab, et esmalt tuleks siiski ühele poole saada ELst lahkumisega ning alles seejärel saab asuda vabakaubanduslepingu osas läbi rääkima.
EL-Jaapani vabakaubanduslepingu läbirääkimiste vallas tõdeti tõsiseid edusamme, mistõttu on lähiajal vabakaubanduslepingu sõlmimiseni jõudmine täiesti reaalne.
Järgmise BusinessEurope presidentide kogu korraldab Eesti Tööandjate Keskliidu korraldada ning see toimub 30.11-1.12 Tallinnas, millele eelneb 29. novembril BusinessEurope liikmesorganisatsioonide Brüsseli esindajate koosolek.