Tagasiside töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise plaanile

Eesti Tööandjate Keskliit peab oluliseks tööohutuse- ja tervishoiu regulatsiooni muutmist arvestades muutunud olukorda tööturul ning sellest tulenevaid paindlikke töösuhteid.

Kaugtöö ja muud uued töövormid, mida me veel ei oska ette näha, eeldavad järjest suurema vastutuse võtmist töötaja poolt.

Käesolevas eelnõus leppetrahvi rakendamises kokkuleppe sõlmimise võimalus tööohutuse nõuete rikkumise puhul on küll samm edasi, kuid eeldab kehtivate töölepingute muutmist ning seega kokkuleppe saavutamist tööandja ja töötaja vahel.

Seetõttu leiame, et planeeritud muudatuse rakendamine ei saa olema väga laialdane ning töötaja vastutuse regulatsioon võiks seaduses olla konkreetsem ja selgem.

Kui tööandja on teinud endast kõik oleneva, et tagada töötajate tööohutus ning tervise säilimine, kuid töötaja ise suhtub sellesse ükskõikselt ning vastavaid nõudeid ei järgi, peaks tööandja vastutus olema välistatud.

Samuti tuleks arvestada, et mitte kõik töö juures juhtunud õnnetused pole tööõnnetused.

Pidades silmas kaugtöö levimist, sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit 7.juunil 2017a. kaugtöö kokkuleppe lähtudes Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite 16.07.2002 sõlmitud raamlepingust kaugtöö kohta.

Arvestades konkreetse töösuhte iseloomu on nimetatud kokkuleppes on sätestatud, et kaugtöötaja vastutab talle teatavaks tehtud töötervishoiu- ja tööohutuse eeskirjade järgimise eest.

Tulenevalt eeltoodust kordame oma varasemalt tehtud ettepanekut eristada töökohta ja tööaega, mis on tööandja kontrolli all ning tema kontrolli alt väljas olevat töökohta ja tööaega.

Tunnustame Sotsiaalministeeriumi käesoleva eelnõuga planeeritud tööandja halduskoormuse vähendamise eesmärki, kuid ootame veelgi paremat lahendust, et töötaja võtaks suurema vastutuse töötervishoiu- ja ohutuse nõuete täitmise eest.

Jälgi meid Facebookis   
×