Tööandjate Keskliit

Sloveenia eksperiment: mis juhtub, kui alampalka liiga kiiresti tõsta?

Näidet sellest, mida toob kaasa alampalga läbimõtlematu ja liiga kiire tõstmine, ei tule kaugelt otsida. Ignoreerides tööandjate hoiatusi otsustas Sloveenia valitsus tõsta 2010. aastast alampalka 23 protsendi võrra, 597 eurolt 734 eurole.

Sloveenia tööandjate organisatsiooni andmetel tõi see esimesel aastal kaasa 7000 ja järgmistel lisaks 11 000 töökoha kadumise. OECD 2015. aasta raporti järgi on pooled tänased Sloveenia töötud selles staatuses pikaajaliselt ehk enam kui aasta, mis on aga peamine vaesusriski tekitaja. Noorte seas hüppas tööpuudus koguni 25 protsendile, tänaseks on see taandunud 18 protsendile.

Allolevalt graafikult nähtub, et kui Eestis on töötuse määr langemas, siis Sloveenias on see kriisi järgselt jätkuvalt kõrge (allikas: Eurostat):

Samuti ei kaasnenud loodetud keskmise palga kiiret kasvu, üldine palgatõus pigem aeglustus. Tarbimiskulud esialgu veidi aega tõusid (sest töökohtade kadumine võttis aega), kuid 2011. aasta teisest poolest toimus järsk kukkumine ja samale tasemele ei ole tänaseni suudetud naasta. Eestis näiteks on tarbimiskulud ületanud kriisieelse taseme.

Alampalga hüppeline tõstmine mõjutas ka Sloveenia majandust üldiselt. Kui veel 2009. aastal oli Sloveenia rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis heal 32. kohal, siis aastaga langeti 20 koha võrra, 52-ks, jäädes isegi Venemaast tahapoole. Oma positsiooni pole Sloveenia suutnud taastada, olles 49. kohal (võrdluseks: Eesti on 31).

Samuti ei kaasnenud loodetud tootlikkuse kasvu ja majandusedu. Esialgu SKP küll kasvas, ent pikemas perspektiivis pöördus sarnaselt EL 27 üldise trendiga langusse. Personalikulude hüppelise kasvu tõttu ei olnud ettevõtjatel enam piisavalt vahendeid investeeringuteks ning teadus- ja arendustegevusteks, peatus ka välisinvesteeringute sissevool. Seetõttu ei suutnud Sloveenia, erinevalt Eestist, hakata pärast majanduskriisi oma majandust kasvatama.

OECD soovitas tänavu valminud raportis taastada Sloveenial side miinimumpalga tõstmise ja tootlikkuse vahel sing suurendada miinimum- ja mediaanpalga lõhet, praegu moodustab alampalk tervelt 61% mediaanist.

Euroopa Komisjon märkis Sloveenia kohta tehtud ülevaates (2013), et „miinimumpalk tundub olevat mitte kuigi sobiv tööriist vaesuse vastu võitlemiseks“. Ka OECD viitab, et madala kvalifikatsiooniga töötajate sissetulekute suurendamiseks on paremaid mooduseid kui alampalga kasvatamine: sotsiaaltoetused ja maksusoodustused.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×