Tööandjate Keskliit

ROHEPÖÖRE EELDAB UUSI OSKUSI. MIDA TÖÖANDJAD SAAVAD TEHA?

Hando Sutter, AS Eesti Energia juhatuse esimees; Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht

Rohepöörde eduka elluviimise aluseks on kvaliteetne üldkeskharidus. Inseneride pealekasv eeldab, et põhikooli füüsikaõpe oleks noortes uudishimu äratav ja atraktiivne.

Rohepööre on suur elumuutus igal tasandil. Nõudlus töötajate järele kasvab taastuvenergeetikas, keskkonnatehnoloogiates, vesiniku tootmises, jäätmekäitluses, IKT-s. Süsinikuneutraalsele majandusmudelile üleminek vajab teadmisi roheenergeetika lahenduste rakendamisest ja arendamisest. Ringmajanduse põhimõtete elluviimine eeldab tehnilisi oskusi. Samuti kasvab nõudlus inimeste järele, kes teavad, kuidas analüüsida ettevõtte ökoloogilist ja sotsiaalset mõju.

Väärtus, mida iga inimese kohta loome, peab suurenema.

Täna on Eestis kolm tööealist iga ülalpeetava kohta, aastal 2040 aga kaks ja 2060. aastal poolteist. See tähendab, et aastal 2040 peaks iga töötaja maksma poolteist korda ja 2060. aastal kaks korda rohkem sotsiaalmaksu, et rahastada tänasel tasemel pensione ja ravikulusid ainuüksi tänaste hindadega.

Töötava inimese loodav lisaväärtus peab elatustaseme säilitamiseks suurenema vähemalt kaks korda. Kui me ei soovi praegusest elustandardist allapoole langeda, peame järgmise paarikümne aasta jooksul tiigrihüppe asemel tegema ennenägematu sööstu. Aastatel 2015-2024 väljub tööturult 49 000 inimest rohkem kui siseneb. See suurendab konkurentsi talentide pärast ja tekitab olukorra, kus iga töövõimeline inimene on arvel.

Inseneride järelkasv katab vaid kolmandiku tuleviku tööjõuvajadusest. Eesti Energias on üle 700 insener-tehnilise oskusteabega töötaja. Nende keskmine vanus on 42 aastat, kümne aasta pärast juba 52.

Tehnilised erialad on langustrendis

Viie aastaga on tehnikaalade vastuvõetute arv vähenenud 25 protsendi  võrra, tootmise ja töötlemise erialadele ligi poole võrra. Tööstus vajab keskmiselt 775 uut tehnikaalade ning tootmise ja töötlemise kõrgharidusega spetsialisti aastas. 2018/2019 õppeaastal koolitati tööstuse jaoks umbes 285 spetsialisti, kellest 39 olid juba töötavad täiskasvanud.

Pole füüsikahuvilisi, pole insenere

Füüsika on baasaine kõikidele tehnikavaldkonna erialadele. Rohepööre vajab insenere ja füüsika õppimine loob selleks eeldused. Huvi reaalainete vastu tuleb tekitada juba põhikoolis, aga kahjuks on füüsika õppeaine suurim valukoht meie haridussüsteemis.

Ligi pooled õpilastest leiavad, et enamik õpetajaid ei õpeta oma ainet huvitavalt. Õppimine ei paku rõõmu ja õppemeetodid on vananenud, õpetajad on ülekoormatud ning peavad iseseivalt hakkama saama. Hariduse kvaliteet ei ole ühtlane.

Iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja on vähemalt 60 aastat vana, füüsikaõpetajatest juba iga neljas. 2021 aastal oli Eestis 450 füüsika õpetajat, kellest 100 ei oma vastavat ettevalmistust. Alla 30-aastasi õpetajaid on üldhariduskoolides vaid kümme protsenti. Suurim põud valitseb juba aastaid loodus- ja reaalainete õpetajatest. Tallinna Ülikool sulges füüsikaõpetaja magistriõppe aastal 2018. Aastatel 2013 ja 2014 asus seal õppima üks tudeng, pärast seda enam mitte ühtegi.

Kuidas tagada kõikidele põhikooli õpilastele ligipääs parimale füüsika õpipraktikale sõltumata nende kooli asukohast, digitaalsetest võimalustest, õpetaja motivatsioonist, vanemate kogemusest?

Mida tööandjad teha saavad?

Vajame noori ja ühiskonda, kes on teaduse usku. Ainult nii saame kliimaeesmärke täita. Eesti Energia teeb koostööd erialaorganisatsioonidega, kes on välja töötanud uuenduslikud füüsika õpetamise meetodid ja aitavad need koolidesse viia. Neid toetades ja aidates anname põhikooli füüsikaõppe populariseerimisele hoogu ja äratame noortes uudishimu reaalainete vastu,

Eesti Energia kutsub tööandjaid panustama haridusse ja teaduspõhisesse ühiskonda.

Kuidas Eesti Energia töötajate enesearengut toetab?

  • Oleme õppimist väärtustav ettevõte. Korraldame igaaastaselt kutse ja kõrghariduse stipendiumikonkurssi, mille eesmärk on toetada ja innustada õppijat tema arenguteekonnal.
  • Eesti Energia on suurim praktikakohtade pakkuja. Meil praktikal käinud noortest tuleb tööle umbes seitse protsenti.
  • Õpetame ise ülikoolides.
  • Oleme kujundanud Eesti Energias mitmekesise ja kombineeritud õpiteekonna – 70 protsenti õppimist läbi tegevuse, 20 protsenti õppimist kolleegidelt, 10 protsenti õppimist koolitustelt.
  • Töötajate arengut planeeritakse järjepidevalt, seejuures väärtustatakse nii töötajate erialaseid kui ka enesearengukoolitusi ning kõigile töötajatele on kättesaadavad õppeinfo ja koolitusmaterjalid.

Kuidas on Eesti Energia töötajaskond muutunud 2018-2021?

  • Töötajate keskmine arv on vähenenud kolmandiku võrra ehk 5675 töötajast 4303 töötajani. Põhjusteks tootmises kavandatud muudatused seoses CO2 jalajälje vähendamisega kui ka tehnoloogia digitaliseerimine.
  • Oskustööliste osakaal vähenes 35 protsenti, kuid kõrgharidusega tööjõu järele vajadus suureneb. Näiteks IKTs kasvas vajadus töökäte järele nelja aastaga 17 protsendi võrra.
  • aastal õpib tasemeõppes iga kümnes Eesti Energia töötaja. Inimeste seas tugevneb arusaam, et eilsest teadmisest ei piisa.
  • Praktikantide värbamisel on suurenenud vajadus kõrgharitud praktikantide järele: 65 protsenti kõrgharidusega vs 35 protsenti kutseharidusega. Praktikantidelt oodatakse analüütilisi oskuseid ja oskust töötada andmetega, seda nii inseneridelt kui tugispetsialistidelt.

Lugu on valminud programmi „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses“ ning „Õpipoisiõppe laiendamine“ raames.  Programmi eesmärk on viia õppimisvõimalused vastavusse tööturu vajadustega. Programmi tegevusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Foto: Priit Luts/toostusest.ee

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×