Tööandjate Keskliit

Riigireformi Radar: ootame valitsuselt sõnumiselgust ja põhjalikku järeltööd

Riigireformi Radari kolleegium otsustas viimase kvartali hindamise asemel jagada tunnustust kõikidele inimestele, kes panustasid oma töö- ja vaba aega pärgviiruse leviku põhjustatud kriisiolukorra haldamisse avalikus sektoris. Kahjuks valmistas samal ajal muret keerulise olukorra poliitiline ärakasutamine, mis on halb pretsedent ega tohi olla aktsepteeritav.

Mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo leiab, et kriis tõi teravalt tähelepanu alla küsimuse riigi rollist üldiselt. Kuigi 13. märtsil väljakuulutatud eriolukord on tänaseks läbi saanud ning üldjoontes võib öelda, et keerulise probleemiga tuldi hästi toime, tõi kriis välja murekohti küsimustes, mida adresseerib riigireform ning mille jälgimine on Riigireformi Radari missioon. „Seetõttu oli hindamisvooru fookuses viis, kuidas on riik laiemalt ning Vabariigi Valitsus konkreetsemalt toime tulnud kriisi ohjamisega – mida oleks tulnud teha teisiti ning millised on õppetunnid tulevikuks,“ ütleb Jüristo.

Erilist tähelepanu vajavad Tarmo Jüristo sõnul tagasisidemehhanismid. „Need analüüsid, mida praegu tehakse ametites, KOV-ides ja ministeeriumites, peavad koonduma ühiseks, riigiüleseks vaateks, mis annaks aluse paremaks valmisolekuks järgmiste samalaadsete – või ka uute – kriisidega toimetulekuks. Oluline on alles hoida võimekust, mille me kolme kuuga üles ehitasime,“ nendib ta.

Radari kolleegiumi seisukohalt on otsuste langetamise läbipaistvus ja kaasamine hea riigivalitsemise tava. Eriolukord süvendas probleeme, mille suhtes väljendas kolleegium muret juba 2019. aasta detsembris. Kriisi haldamisel võib teha mööndusi tavapäraste protseduuride vastu eksimise osas, kuid kahetsusväärselt jõudis kobareelnõudesse hulk otsuseid, mille seos ajakriitiliste kriisimeetmete rakendamisega oli parimal juhul ebaselge, sageli otseselt küsitav.

Kolleegiumi liikme Liia Hänni sõnul peaks riik kui süsteem toimima kooskõlaliselt ning toetuma printsiibile, et ei algatata eelnõusid, mis on selges vastuolus põhiseadusega. „Valitsusliidu erakondade algatatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni likvideerimise eelnõu on selle ehe näide,“ täpsustab Hänni.

Kriisiperioodil esines Radari hinnangul probleeme ka sõnumiselgusega. Ettevõtjad olid sunnitud tegema otsuseid ebakindlates tingimustes ning lähtuma vasturääkivatest soovitustest.

„Enne kui võtta laenu, peaks olema paigas plaan, milleks seda kasutatakse. Kui meil heal ajal oli raskusi, et leida vähem kui 100 miljonit majanduse teadus-arenduse ja innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks, siis raskel ajal leiame miljardid – see näitab, et meil ei ole investeeringu prioriteedid päriselt selged. Riik peaks jätkama oma tellimustega ning suunama täiendava raha eelkõige sinna, kus on oodata pikaajalise kasvu tekkimist – digi- ja rohepööre, kõrgema lisandväärtusega innovatsioonipõhine majandus. Ehk lahti keeratud miljardid peaks pühendama majanduses struktuurse muutuse esilekutsumiseks. Tahame näha läbipaistvat investeeringu strateegiat, mitte olemasoleva olukorra ülal-hoidmise jooksvaid kulusid,“ ütleb kolleegiumi liige Ivo Suursoo

„Liikudes edasi toetus- ja taastumismeetmetega on kriitiline, et nende jagamise protsess oleks läbipaistev ja arusaadav ning põhineks avalikult kättesaadaval analüüsil ning informatsioonil,“ toonitab Suursoo, kes on ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asepresident ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees.

Mõttekoja Praxis ja Tööandjate Keskliidu ellu kutsutud Riigireformi Radar on viimase nelja aasta jooksul seiranud Eesti riigi struktuuride ja toimimisprintsiipide reformi, mille eesmärgiks oleks võimekas ja usaldusväärne riik.

Riigireformi Radari kolleegiumisse kuuluvad: Tarmo Jüristo, Liia Hänni, Külli Sarapuu, Külli Taro, Rauno Vinni, Arto Aas, David Vseviov, Heldur Meerits, Sven Pertens, Gunnar Toomemets, Ivo Suursoo, Maarjo Mändmaa, Jaak Aaviksoo, Tiina Randma-Liiv.

Lisainfo www.reformiradar.ee.