Riigi toetus kutsub looma uusi töökohti Kirde- ja Kagu-Eestisse  

Aasta algusest toetab riik tööandjaid, kes loovad Ida-Virumaal, Põlva-, Valga- või Võrumaal viis või enam töökohta. Toetuse eesmärk on soodustada töökohtade loomist kõrgema töötusega piirkondades, kus on kasutamata tööjõudu. Seega tasuks kaaluda tegevuse laiendamisele just neis piirkondades, kirjutab Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp.

Eestis tervikuna on tööturu suurimaks probleemiks kujunenud tööjõupuudus, mida iseloomustab madal töötuse määr. Piirkondlikud erinevused on aga suured. Ida-Virumaal ja kolmes Kagu-Eesti maakonnas on registreeritud töötus Eesti keskmisest (4,7% 2018.a) tunduvalt kõrgem (vahemikus 7-8,4%)ning tööga hõivatus madalam. 2019. aasta I kvartalis oli Eestis 11 456 vakantset töökohta, neist 3,4% Ida-Virumaal, 0,8% Võru ja 0,7% Valga maakonnas. 

Arutasime toetuse väljatöötamise käigus  nende  maakondade tööandjatega, mis on töökohtade loomise peamised takistused. Kõige enam toodi välja, et puudus on inimestest, kes oskavad ja tahavad tööd teha. Lisaks on inimeste palgaootused tööandjate hinnangul liiga kõrged. Sageli läheb töötaja väljaõppeks ja vajaliku vilumuse saavutamiseks kuni aasta, samas töösuhe ei pruugi kuigi pikaks kujuneda. Nende tegurite koosmõju teeb uute töötajate värbamise tööandjale riskantseks ja kulukaks.

Piirkondliku töökoha loomise toetusega aitab riik vähendada töötaja värbamise ja väljaõppega seotud kulusid. Toetusega hüvitatakse tööandjale 50% töötaja töötasust. Toetuse saamiseks tuleb kahe kuu jooksul luua vähemalt viis töökohta, kusjuures töötasu peab olema vähemalt poolteisekordne alampalk ehk 2019. aastal 810 eurot. Kui vaja, hüvitatakse ka iga uue töötaja koolituskulud kuni 2500 euro ulatuses.

Toetusel on ülempiir, milleks on kahekordne alampalk. Igakuine toetussumma ühe töötaja kohta saab seega olenevalt töötaja palgast olla 405–1080 eurot. Toetusega võib töötajaid palgata nii tähtajatu kui ka tähtajalise lepinguga, aga tähtajalise lepingu kestus peab olema vähemalt kuus kuud. Tähtajatu lepingu korral makstakse toetust 12 kuu eest kahe aasta jooksul, tähtajalise lepingu korral poole töösuhte kestuse eest. Näiteks kui töötaja palgatakse kaheksaks kuuks, on tööandjal võimalik toetust saada nelja kuu eest.

Toetust saab taotleda eraõiguslik juriidiline isik, toetuse saamiseks on neli põhitingimust:

  • Töökohad Ida-Virumaal, Põlva-, Valga või Võrumaal

Loodavad töökohad peavad asuma mõnes neljast toetust saavast maakonnast, seejuures ei ole oluline, et kõik viis töökohta oleks ühes maakonnas. Tegemist võib olla ettevõttega, kes seal juba tegutseb, või ettevõttega, kes soovib toetuse abiga maakonnas tegevust alustada.

  • Tööd saavad kõrgema töötusega piirkondade töötud

Toetusega saab palgata inimesi, kes on töötuna arvel nende maakondade töötukassa osakonnas, kuhu töökohtade loomist toetatakse. Palgates töötajaid näiteks Räpinasse, saab neid valida töötute seast, kes on end töötuna registreerinud töötukassa Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa või Ida-Virumaa osakonnas. Lisaks vaadatakse, et inimene ei oleks eelneva kuue kuu jooksul töötanud kokku üle 30 päeva. Tingimuse mõte on soodustada nende inimeste värbamist, kes ise nii kiiresti tööd ei leia. Palgatoetus on olemuselt riigiabi, seetõttu peab see olema hästi põhjendatud eesmärgiga aidata tööturul ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi. Samuti välistab see töötajate n-ö üleostmise teistelt tööandjatelt.

  • Töötaja palk peab olema vähemalt poolteisekordne alampalk

Toetust makstakse ainult nende kuude eest, mil töötaja palk on vähemalt poolteisekordne alampalk ehk 2019. aastal värvatud töötajatel vähemalt 810 eurot. Aluseks võetakse värbamise hetkel kehtiv töötasu alammäär. Kui värbamine leiab aset näiteks sel sügisel, on palganõue kogu toetuse saamise vältel 810 eurot. Kui taotlus esitatakse järgmisel aastal, oleneb vajalik töötasu suurus 2020. aasta töötasu alamäärast.

Tingimuse mõte on selles, et toetusega loodaks kõrgema lisandväärtusega töökohti, kus töötasu oleks juba alustades alampalgast kõrgem ja oleks potentsiaali jõuda mõne aja pärast piirkonna keskmise töötasuni. (Toetust saavate maakondade keskmine töötasu oli 2018. aasta andmetel 995–1054 eurot.) Toetuse välja maksmiseks vajalikud töötasu andmed saab töötukassa Maksu- ja Tolliametist, tööandja ei pea selleks lisatõendeid esitama. Mis juhtub, kui mõnel kuul jääb töötaja palk nõutavast väiksemaks, näiteks haiguslehe vms tõttu? Selle kuu eest toetust ei maksta, aga kogu toetust see ei vähenda, sest toetust on võimalik saada kahe aasta jooksul.

  • Korraga vähemalt viis töökohta

Tööandja peab palkama vähemalt viis uut töötajat kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui esimesed viis värbamist on tehtud, makstakse toetust ka iga järgmise ettevõttesse lisanduva töötaja eest, kes vastab ka teistele toetuse saamise tingimustele. Viie töötaja nõue on seatud, et soodustada laienemis- ja arenguplaaniga tööandjaid, kes on valmis piirkonda looma rohkem töökohti. . Töötajate ühe- või kahekaupa värbamiseks on võimalik kasutada teisi töötukassa pakutavaid palgatoetusi, millel töökohtade arvu nõuet ei ole, ent tingimused töötutele on üksikasjalikumad. Näiteks teenus „Minu esimene töökoht“ toetab 16–29-aastase töökogemuseta noore tööle võtmist. Palgatoetust saab kasutada ka pikaajalise töötu, vähenenud töövõimega töötu ja rahvusvahelise kaitse saaja palkamisel.

Kuidas taotlemine käib?

Tööandja, kel on huvi toetuse vastu, saab  võtta ühendust töötukassa kohaliku osakonnaga. Koos töötukassa konsultandiga arutatakse läbi tööandja vajadused: kui palju ning milliste oskuste ja omadustega töötajaid on vaja ning millal võiks värbamine toimuda? Seejärel selgitab töötukassa välja, kas piirkonna registreeritud töötute seas on inimesi, kes vastavad nii toetuse tingimustele kui ka tööandja nõuetele. Vajaduse korral aitab töötukassa potentsiaalseid töötajaid enne värbamist teiste tööturuteenuste abil ette valmistada, näiteks korraldab tööandja juures tööpraktika. Kui sobivad inimesed on leitud ja vajalikud ettevalmistused tehtud, esitab tööandja iga tööle võetava inimese kohta toetuse avalduse ja töötukassaga sõlmitakse toetuse lepingud.

Esimene toetuse makse tehakse, kui tööle on asunud kõik viis töötajat. Näiteks kui juulis värvati kolm töötajat ja augustis kaks, siis esimese toetuse väljamakse teeb töötukassa septembris. See sisaldab tagasiulatuvalt toetust kolme töötaja juuli ja augusti ning kahe töötaja augustikuu eest.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat piirkondliku töökoha loomise toetust saab taotleda käesoleva aasta algusest kuni 2021. aasta lõpuni. Piirkondliku töökoha loomise toetusega on plaanis kokku toetada 360 töökoha loomist. Ootuspäraselt on aasta alguses käivitunud toetuse taotlemine olnud aktiivsem Ida-Virumaal, kus pakuti aastatel 2016–2018 sarnast toetust suurkoondamiste tagajärgede leevendamiseks. Tookord loodi maakonnas toetusega 645 uut töökohta 17 ettevõttes või asutuses. Juulikuu seisuga on Ida-Virumaal piirkondliku töökoha loomise toetuse lepinguid sõlminud 11 ettevõtet 42 töötaja värbamiseks. Kagu-Eestis, kus sedalaadi toetust pakutakse esmakordselt ja tööandjateks peamiselt väikeettevõtjad, on käivitumine olnud aeglasem. Põlva ja Võrumaal on toetuse raames töötajaid värvanud kummaski üks, Valgamaal neli tööandjat.

Toetuse tingimustega saab tutvuda töötukassa veebilehel.

Jälgi meid Facebookis   
×