Tööandjate Keskliit

OECD: Eesti võiks investeerida haridusse ja taristusse

Eesti võiks strukturaalse ülejäägi asemel finantseerida haridust ja taristut, leidis täna avaldatud raportis majanduskoostöö ja arengu organisatsioon OECD, prognoosides Eesti majanduskasvuks tänavu 2,1 protsenti.

«Eesti valitsuse rahapoliitiline hoiak on ekspansionistlik, aga avaliku sektori võlg on väga madal. Kõrget strukturaalset ülejääki vähendades oleks mõistlik finantseerida keskpika perspektiiviga prioriteete, sealhulgas haridus ja infrastruktuur,» seisab OECD täna avaldatud ülevaates.

«Madalam töiste sissetulekute maksustamine, eriti madalate sissetulekute, suurendaks kasvu, stimuleerides hõivatust. Produktiivsuse tõusuks on tarvilikud struktuursed reformid parandamaks oskuste ja teadmuste ülekandmist Eesti ettevõtetesse,» lisas OECD tänane raport.

OECD teatel on investeeringute suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) viimastel aastatel vähenenud, hoolimata SKT tugevast kasvust. Kindlusetus, mis osalt tuleneb suurenenud geopoliitilistest pingetest, pidurdab ärilisi investeeringuid.

Ka avaliku sektori investeeringud on nõrgenenud, sest ajutiselt on vähenenud rahasüstid Euroopa Liidult ning varem Kyoto kvootide müügiga finantseeritud projektid on otsa saamas. Suuremad investeeringud ligipääsu Euroopa transpordivõrgustikku ja energiatootmisse parandaks kesk-pikas perspektiivis majanduskasvu väljavaadet, nentis OECD.

«Eesti hindab OECD soovitusi ja asjatundlikke arvamusi. Oleme ühel nõul, et madalad tööjõumaksud aitavad majandust kasvatada. Sotsiaalmaksu määra alandamise, madalapalgaliste tagasimakse ja üldise maksuvaba tulu tõusuga järgib valitsus OECD nõuandeid,» kommenteeris rahandusminister Sven Sester rahandusministeeriumi pressiteates OECD hinnangut.

«Kehvemini toime tulevate perede elu aitab kergemaks muuta madalat palka saava inimese tulumaksu tagasimakse. Kui madalapalgaline töötaja saab tagasi kogu või osa makstud tulumaksust, kasvatab see madalama palga saajate sissetulekuid ja vähendab ebavõrdsust kõige efektiivsemalt,» sõnas Sester.

OECD pakkus täna avaldatud raportis Eesti tänavuseks majanduskasvuks 2,1 ja järgmise aasta kasvuks 3,3 protsenti. Töötuse määraks ennustas OECD tänavu 6,5 ja järgmisel aastal 6,1 protsenti.

Inflatsioon, mis tänavu on ennustuse kohaselt 0,1 protsenti, jõuab organisatsiooni hinnangul tuleval aastal 1,8 protsendini. Jooksevkonto ülejäägiks ennustab OECD tänavu 0,4 ja tuleval aastal 0,6 protsenti SKTst.

Eesti kasvuväljavaade on OECD hinnangul parem kui organisatsiooni liikmesriikide keskmine. OECD riikide keskmine SKT kasv tänavu on ennustatavalt 1,9 ja järgmisel aastal 2,5 protsenti.

Samas Lätile ennustab OECD tänavu 2,4 protsendist ja tuleval aastal 3,6 protsendist majanduskasvu.

Allikas: Postimees

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×