Tööandjate Keskliit

Noorte soovid ja võimed ei ühti alati ühiskonna vajadustega

Sellise tõdemusega alustab juttu tööjõu vajaduste ja noorte valikute teemal OSKA arendusjuht Tiia Randma. Näiteks energeetikud ütlevad, et viie aasta pärast tuleb „elekter kinni panna“, sest kõrgharidusõppes langes vastuvõetute arv viie aasta jooksul poole võrra. Tehnika ja tehnoloogiaga seotud erialadel (va IT) õppijatest on puudu nii kõrg- kui kutseõppes.

Samuti ei ole piisavalt näiteks neid noori, kes tahaksid õppida loodus- ja reaalainete õpetajaks. Samas oodatakse kooli vägagi värsket vahetust, sest reaalainete õpetajatest viiendik on üle kuuekümne aastased.

OSKA – mis see on?

OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosiuuringud analüüsivad tööjõu ja oskuste tulevikuvajadust lähema kümne aasta vaates. Samuti seda, kus ja kui palju neid oskusi/erialasid koolitatakse ning on milline võiks olla et ühiskonna tasakaalus arengu huvides mõistlik suhe erinevate ametite/erialade vahel. Esimesed uuringud valmisid 2016. aasta. Tänaseks on läbi on analüüsitud 94% hõivatutest üle majanduse. Kord aastas esitatakse Vabariigi Valitsusele ülevaade tööturul toimuvate arengute ja neid mõjutavate trendide kohta,

OSKA tööd juhib koordinatsioonikogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Töötukassa tippametnikud ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni juhid.

OSKA metoodika järgi analüüsitakse tööjõu ja oskuste vajadust majandussektorites kõiki haridustasemeid läbivalt, kasutades nii statistilisi andmeid (EHIS, tööjõu-uuring, rahva ja eluruumide loendus 2011, sektoriuuringud, EKOMAR, MKM koostatud tööjõuvajaduse prognoosid jne) kui sektori ekspertidelt intervjuudes ning grupiaruteludena kogutud infot.

OSKA rakendumise tulemuslikkust analüüsis 2018. aastal Praxis. Uuringu kokkuvõttena tõdeti, et OSKA on esimene omalaadne tööriist, mis annab kõiki majandussektoreid läbivalt terviklikku teavet kui palju ja milliste oskustega inimesi vajatakse järgmise 5-10 a jooksul ning OSKA antavat väärtuslikku kvalitatiivset infot ei ole võimalik saada teistest allikatest. Uuringus tehti ka soovitusi OSKA erinevate metoodiliste aspektide edasiarendamiseks.

OSKA tööd korraldab SA Kutsekoda.

OSKA tegevuse tulemused ja materjalid

OSKA tegevuse tulemusena on valminud:

OSKA kasutamine poliitikakujundamises

Senisest detailsem ja täpsem hinnang Eesti tööjõu- ja oskuste lähi- ja keskpikale vajadusele ning selle katmise võimalustele annab olulise sisendi tõenduspõhiste valikute tegemiseks haridus-, tööturu-, majandus- ja rändepoliitikas, õppekavade arenduses ja personalitöö strateegiate kavandamiseks ettevõtetes.

Hariduspoliitika

Eestis on autonoomne ja detsentraliseeritud haridussüsteem. Mitmed hariduspoliitilised otsused, nt üldhariduses õppekavade arendus või koolivõrgu otsused või investeeringute otsused (nt ASTRA) on pikaajalise mõjuga. Reformide elluviimine nõuab samuti väga palju aega. Nt otsusest muuta riiklik õppekava reaalse mõjuni võib mööduda 10+ aastat, sh õppekavade väljatöötamine, õpetajate koolitused, õppevara loomine jne võtab väga palju aega. Selles kontekstis on oluline omada tõenduspõhist informatsiooni tööjõu lähi- ja keskpika vajaduse kohta, mida ühe sisendina hariduspoliitiliste otsuste langetamisel tugineda.

Hariduspoliitikas kasutatakse OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringute tulemusi riigieelarveliste koolituskohtade kavandamisel nii tasemeõppes kui täiendus- ja ümberõppes, noortele tööturuvõimaluste tutvustamisel, aga ka kvaliteedihindamises, koolivõrgu otsustes ja investeeringute kavandamises. Samuti on OSKA uuringute tulemused oluline sisend nt kutsehariduse ja erialase hariduse populariseerimise tegevustele.

Tööturupoliitikas kasutatakse OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringuid töötuse ennetamisele ja oskuste arendamisele suunatud tööturuteenuste väljatöötamisel ja osutamisel: karjääriõppes, karjäärinõustamisel ning karjääriteenuste arendamisel; töötute tööturukoolitusele suunamisel ja töötust ennetavate meetmete osutamisel.

Majanduspoliitika ja OSKA tegevus on nö kahesuunalises sõltuvuses – majanduspoliitikast lähtub suund majandusstruktuuri muutmiseks, OSKA annab infot ja tegevusjuhiseid nende muudatuste saavutamiseks. OSKA uuringute tulemused aitavad toetada olulisi majandusvaldkondi, seda eelkõige tööjõu kättesaadavuse parandamise kaudu.

Rändepoliitika

OSKA uuringute tulemused toetavad tõenduspõhiste valikute kujundamist välismaalt kaasatava tööjõuvajaduse hindamisel ning ettepanekute tegemisel sisserände regulatsiooni muutmiseks. OSKA uuringud koosmõjus MKM prognoosidega on olnud sisendiks sisserände regulatsiooni muudatusettepanekute põhjendamisel ja mõjude hindamisel.

Mis saab edasi? Tööjõuvajaduse prognoosimine Eestis 2020+

Hetkel on Eestis kolm tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi:

  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos analüüsib tööjõuvajadust 10 aasta vaates ja hindab tööjõuvajaduse kaetust võrreldes töökohti tööturule siirduvate noorte arvuga (kutsehariduses kuni 25 ja kõrghariduses kuni 30 eluaastat);
  • OSKA prognoosib tööjõu- ja oskuste vajadust 5-10 aasta vaates ja tööjõuvajaduse kaetust tasemehariduse lõpetajatega (nii noored kui täiskasvanud lõpetajad);
  • Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter näitab lühiajalist regionaalset tööjõuvajadust ametialade lõikes lähtudes tööandja vaatest. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad.

Vabariigi Valitsuse otsusega 19.11.2019 anti ülesanne ühendada OSKA ja MKMi prognoosimudelid ning töötada kahe mudeli baasil välja uus metoodika 2021. aastaks. OSKA ning Töötukassa tööjõubaromeeter omavahel tihedamalt siduda. Ühendamine vähendab dubleerimist ja suurendab andmete ristkasutust, mis omakorda võimaldab kasutajatele pakkuda terviklikumat ja mitmekülgsemat vaadet tööturu oskuste tulevikuvajadustest.

Alates 2021. aastast jätkab keskpika oskuste ja tööjõuvajaduse prognoosi koostamist SA Kutsekoda. Andmed esitatakse interaktiivsena www.edu.ee/oska portaalis ning selle keskkonna interaktiivsuse võimekust arendatakse jätkuvalt edasi. SA Kutsekoda ülesanne on andmete aktuaalsena hoidmine ja uuendamine vähemalt kord aastas.

Eesti Töötukassa jätkab lühiajalise tööjõubaromeetri koostamist, mis analüüsib olemasolevaid vakantse ja tööjõuvajadust lähema 12 kuu vaates.

Autor: Tiia Randma

Jälgi meid Facebookis   
×