Tööandjate Keskliit

Millised on Eurofondi juhatuse vaated töösuhetele Euroopas?

7-8. novembril toimus traditsiooniline Euroopa Elu-ja Töötingimuste Fondi (edaspidi Eurofond) juhatuse kokkusaamine Dublinis, kus Eesti Tööandjate Keskliitu esindas seekord professor Raul Eamets Tartu Ülikoolist. 

Eesti oli seekord esindatud kahe osapoolega Ametiühinguid esindas Peep Peterson ja Raul Eamets osales ettevõtjate töögrupi töös.  Töö toimus kahel päeval – esimesel arutati pikaajalist strateegidokumenti, mis määrab ära Fondi tegevuse aastatel 2021-2024. Traditsiooniliselt arutati paljude tekstiliste nüansside üle, mis tekitavad erinevaid tundeid tööandjates ning töötajate  ja valitsuse esindajates. Seekord olid arutluse all näiteks teemad, miks ei kasutata senisest rohkem ära liikmesriikide registrites olevat informatsiooni, miks peab Eurofond ise kõik küsitlused läbi viima. Selles küsimuses käis ka Eurofondi direktor Juan Menedes-Valdes isiklikult meie töögrupis aru andmas. Tuleb tõdeda, et meie ettepanekuid ei tervitatud just ülearu entusiastlikult Fondi juhtkonna poolt.

Kui varem kasutati dokumendis konkurentsivõime terminit, siis nüüd oli Euroopa Komisjoni poolt tulnud ettepanek see asendada tööjõu tootlikkuse terminiga. Tööandjate ettepanek oli kasutada mõlemaid, sest konkurentsivõime on kahtlema oluliselt laiem mõiste kui tööjõu tootlikkus.

Palju arutelu tekitas füüsilisest isikust ettevõtja (self-employment) termini kasutus. Tööandjad on jätkuvalt veendunud, et tegemist ei ole ühe ebatraditsioonilise hõive vormiga vaid iseseisva kategooriaga tööturul ja nii peaks teda ka poliitikadokumentides käsitlema. Taolises võtmes arutelusid ning ettepanekuid sai esimesel päeval päris palju tehtud.

Sisulise poole pealt oli kõige huvitavam DG Employment peadirektori  Joost Korte ettekanne teise päeva plenaaristungil. Ta käsitles Euroopa Komisjoni vaadet prioriteetsetele sotisiaaldialoogi teemadele uuel perioodil.

Võtmesõnad olid sotsiaalõiguste samba rakendamine, kuidas tagada sotsiaalsed õigused ja miinimumgarantiid ebatraditsiooniliste hõive vormidele (platvormimajandus näiteks). Prioriteetideks on ka Euroopa noorte garantii, Euroopa laste garantii  (rõhuasetusega laste vaesusega võitlemisele), soolise võrdõiguslikkuse teema. Uute teemadena tõi ta välja Euroopa miinimumpalga. Selle all ei mõelda kindlat palganumbrit, vaid pigem mingit universaalset valemit, kuidas miinimumtasu siduda riikide üldise sissetulekute tasemega, lisaks milline on miinimumpalga kaetus ning kui läbipaistev on miinimumpalga kehtestamine liikmesriikides. Teine suhteliselt uudne prioriteet on Euroopa töötu abiraha skeemi kehtestamine. Silmas peetakse üle-Euroopalist garantiide süsteemi, kus neid liikmesriike, kes näiteks kriisi tõttu satuvad raskustesse töötu abirahade maksmisel abistatakse üle-Euroopaliste laenuskeemide abil.

Kokkuvõttes möödus kohtumine töises õhkkonnas ja järgmine kord saadakse Dublinis kokku juuli alguses. Siis valib juhatus vastavalt uuele põhikirjale Fondile uue direktori.

Jälgi meid Facebookis   
×