Tööandjate Keskliit

Mida rohkem on e-arvete kasutajaid, seda suurem kasu kõigile

Agris Peedu, rahandusministeeriumi asekantsler

Eesti on tuntud rahvusvaheliselt oma e-lahenduste poolest, näiteks panganduses, valimistes, tuludeklareerimises. Samas e-arvete kasutamises oleme Euroopas pigem mahajääjate hulgas. Riik on asunud seda olukorda muutma, soovides kaasata kõiki osapooli.

E-arve mõiste all on Eestis seni valdavalt silmas peetud elektroonilist arvet e-posti manusena (näiteks pdf dokument), kuid see eksiarvamus tuleb kummutada. E-arve on masinloetav arve, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning teda saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise, vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist. Selline meetod lihtsustab arveldamise protsessi, säästab aega ja raha ning on keskkonnasäästlik.

Valitsus kiitis selle aasta alguses heaks rahandusministeeriumi tegevuskava e-arvetele kohustuslikuks üleminekuks era- ja avaliku sektori vahelistes tehingutes alates 2016. aastast. Analüüsides teiste riikide kogemusi ning kaardistades e-arvetega kaasnevaid mõjusid, jõudsime järelduseni, et e-arvetele üleminek on põhjendatud ja mõistlik ning seda nii ettevõtjatele kui ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Tuleb ka arvestada, et nii uuendusmeelsemad ettevõtjad kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused Eestis masinloetavaid arveid juba kasutavad ning nende hinnang on olnud positiivne, näiteks Türi ja Raasiku vallavalitsus, Viljandi linnavalitsus, JCDeaux, Elron jt. Samuti ei pruugi e-arve olla võõras ka kodanikule või korteriühistule.

E-arved võimaldavad arveid koostada ja tehingupartnerile edastada kiiremini ning see omakorda tagab ka arvete kiirema tasumise. Selle aasta mais valminud e-arvetele ülemineku mõjude uuringu järgi on avaliku sektori arvelduste ülemineku kogumõju positiivne. Avaliku sektori jaoks tähendab ostuarvete käsitlemine e-arvetena ka olulist rahalist kokkuhoidu. Ernst & Young Baltic ASi koostatud uuringus e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel märgiti avaliku sektori ostuarvete töötluses kokkuhoiuks 2,5 miljonit eurot aastas. Erasektoris annaks e-arved ostuprotsessis kordades suurema säästu, kuna seal on ostuarvete maht ise kordades suurem.

Eesmärk on, et era- ja avaliku sektori arveldamises e-arvete kohustuslik rakendamine annab impulsi ka erasektoris omavaheliste arvelduste täielikult masinloetavaks muutmisele. Pikemas perspektiivis peaks erinevad e-toimingud vähendama veelgi tõhusamalt ettevõtjate ja kodanike halduskoormust riigiga suhtlemisel, nt deklaratsioonide, aruannete esitamisel.

E-arvetele üleminekul on oluline roll kaasamisel. Ettevõtjatega teeme koostööd katusorganisatsioonide toel, nagu Eesti Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Väikeettevõtjate Assotsiatsioon.

Kaasamise eesmärk on kaardistada detailsemalt juba praegu olemasolev suutlikkus ning analüüsida, milliseid üleminekumeetmeid peaks riik kehtestama ja tuge pakkuma lähtudes ettevõtja ning kohaliku omavalitsuse suurusest. Eelnevalt viidatud uuringus toodi esile, et Eestis levinud majandustarkvarad võimaldavad e-arveid kasutada. Turul tegutsevad e-arveid vahendavad ja muid e-arve teenuseid pakkuvad operaatorid, kuid ettevõtjad vajavad enam teavet, sealhulgas kindlust, et arveldamisega seotud kulud ei suurene. Nii on juba tegevuskavas välja toodud, et vähe e-arveid kasutatavaid era- kui ka avaliku sektori üksustele tuleb tagada tuge, näiteks võimaldada mikroettevõtjatele tasuta e-arvete koostamist riigi loodud portaali kaudu.

Foto: Rahandusministeerium
Agris Peedu.jpg

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×