Majandusspidomeetri kiirus tõusis 82 km-ni tunnis

 
Tööandjate Keskliidu kvartaalses hinnangus Eesti majandusele tuuakse välja, et III kvartalis tõusis võrreldes eelmise kvartaliga hinnang valitsuse tegevusele, jätkuvalt on majandusarengu suurimaks takistuseks tööjõupuudus ning suuremaks probleemiks vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus.
 
Heast kiirusest 90 km tunnis jääb siiski veel pisut puudu, kuna ettevõtjad ei ole jätkuvalt rahul valitsuse tegevusega. Samas tõusis hinnang valitsuse tegevusele eelmise kvartaliga võrreldes.
 
Jätkuvalt on majandusarengu suurim takistus tööjõupuudus. Kõigis sektorites kavatsetakse töötajaid pigem juurde värvata.
 
Teiseks suuremaks probleemiks on vähene innovatsioon ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus. Pisut on vähenenud nende ettevõtete osakaal, kes näeb järgmisel aastal ette teadus ja arendustegevuste investeeringute vähendamist. Kasvanud on nende ettevõtete osakaal, kes planeerivad T&A investeeringuid senisel tasemel. 
Suur osa Eesti majanduse edust sõltub välisnõudlusest, kuid see nõudlus sõltub ka meie eksportiva tööstuse konkurentsivõimest ja hinnaeelisest. Viimast on tublisti pärssinud kiire palgakasv. Kui palgakasvuga ei kaasne tootlikkuse kasvu, ei ole majanduskasv jätkusuutlik. Välisinvesteeringute puhul on oluline suurema kindlustunde ja usalduse tekitamine, milles on suur osa valitsusel.
 
Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Spidomeeter ilmub iga kvartali teisel kuul ja koosneb ettevõtjate hinnangust möödunud kvartalile ning järgmise kuue kuu prognoosist. Tööandjate majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
 
Pikemat kokkuvõtet spidomeetri kiirusest loe siit
 
Ettevõtjate kommentaarid: 
 
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
 
“Valitsuse maksupoliitika tekitab ettevõtjates jätkuvalt ebakindlust ja segadust. Magustatud jookide maksustamise seadus jäi küll välja kuulutamata, kuid eelnõu on siiski laual, et riigieelarvesse raha juurde saada. Terviseargumente ei usu enam keegi. Samal ajal kingitakse jäärapäiselt kümneid miljoneid eurosid lõunapiiri taha laekumata alkoholiaktsiisi näol. Sellega suretatakse välja üks oluline osa Eesti töötlevast tööstusest – joogitööstusest, kus saavad täna tööd tuhanded inimesed. Kõik need maksumuudatused väljenduvad aga toodete lõpphinna tõusus, millega võetakse ära tehtud „kingitus“ madalapalgalistele tulumaksuvaba miinimumi tõstmise näol. Muudatused tulumaksuarvestuses toovad ka ettevõtjatele kaasa palju segadust, mida tingivad raamatupidamisprogrammide muudatused, info haldamine jne ning mille osas ei ole maksuametil veel täna, novembri alguses, vastuseid.
 
Senise valitsuse tegevuse põhjal on jäänud mulje, et ettevõtlus on nagu katk, mis vajab piiramist. Valitsusel soovitaksin rohkem koostööd teha ettevõtlussektoriga, kes tegelikult tagab oma igapäevase tööga riigi eelarvetulude laekumise. Vältimaks maksutulude olulist vähenemist, ekspordi kahjustamist ning turismi-, majutuse-, laevanduse- kaubanduse- ja tööstussektori konkurentsivõime halvenemist, tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest ning magustatud jookide maksustamise kavast.”
 
Jaan Härms
Saku Õlletehase juhatuse liige 
 
Saku kui ligi 200-aastase ajalooga õlletootja jaoks oli tänavune kolmas kvartal kindlasti kurvastav, kuna näeme praegu seda, et müük kandub koduturult üha enam üle Lätti, kus õlle aktsiis on üle kolme korra madalam. 
 
Juba esimesel poolaastal nägime Lätti suunduva müügi oodatust suuremat kasvu ning teisel poolaastal süveneb piirikaubanduse trend veelgi. Järgmisel aastal kaotab riik alkoholitootjate prognooside kohaselt maksutuludena juba kuni 170 miljonit eurot. Lisaks on järsult vähenemas Soome turistide ostud Eestis ja nende pealt saadavad tulud ja maksud. Juba on näiteid esimestest suletud kauplustest, esimestest töökoha kaotanud inimestest.
 
Ootame, et valitsus tekkinud olukorda hoolikalt analüüsiks ning lahja alkoholi aktsiise alandaks.
Praeguses olukorras suunab suur hinnatõus lahjade alkohoolsete jookide tarbijaid kange alkoholi tarbimisele, samuti suunab see inimesi ostma Eesti-Läti piiril korraga suuri alkoholikoguseid. Kummalgi neist trendidest ei saa kuidagi olla positiivset mõju rahvatervise eesmärkide saavutamisele.
 
Nele Peil
Kaupmeeste Liidu tegevjuht
 
Kolmas kvartal möödus kaubandussektori poolt vaadates rahulikult- meile ei asutud kehtestama ühtegi uut maksu ega tulnud ka muid üllatusi. Kaupmehed said rahulikult oma päevatööga tegeleda. Seetõttu on loogiline ka rahulolu tõus ettevõtjate seas võrreldes aasta algusega. Stabiilne ettevõtluskeskkond ja võrdse kohtlemise tagamine on rahulolu vundament. 
 
Suurim hirm on hetkel see, et käesoleval aastal palju vaidlusi tekitanud ja ootele pandud piirangud võetakse lähiajal vastu andmata ettevõtjatele vajalikku üleminekuaega. Näiteks alkoholi-ja tubakamüügil on toodete nähtavuse piiramine kauplusekeskkonnas Riigikogus üleval ja me teame, et midagi on oodata. Aga mida täpselt nõutakse, kellelt, mis ajaks ja mida Tarbijakaitse hakkab lugema sobivaks lahenduseks, on täiesti lahtine. Sealjuures vestlused poliitikute ja ametnikega on jätnud kohati mulje, et kaubandussektori vaates paariaastast üleminekuaega nõudvad investeeringud on avaliku sektori arvates paari kuuga tehtav töö. Ei ole. Mitte ükski ettevõtja ei asu oma kauplust ümber ehitama kui ta ei ole 100% kindel, milline lahendus on lõpuks aktsepteeritav ega too kaasa trahvi. Ootame siin mõistlikus tempos sisukat koostööd. Eesmärk on jagatud, leiame võimalikult vähekoormavad ja efektiivsed lahendused. 
 
Teine ootus puudutab meie teravaimat probleemi- tööjõupuudust. Ootame sarnaselt enamike sektoritega Valitsuselt samme, mis aitaksid leevendada töökäte põuda- näiteks välistööjõu ja osaajaga töötajate palkamise lihtsustamise näol.
Jälgi meid Facebookis   
×