Tööandjate Keskliit

IKT kutseharidus uueneb koostöös ettevõtjatega

Kolmes kutsekoolis algas eelmisel aastal IT Akadeemia kutsehariduse pilootprogramm, mille eesmärkideks on luua atraktiivne õppimisvõimalus nutikatele põhikooli lõpetajatele, arendada õppe sisu ja tõsta õppetöö läbiviimise taset ning luua võimalused selleks, et osa vilistlastest jätkavad õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

Vajadus põhikoolijärgse kutseõppe arendamiseks tuleb tööturu nõudlusest – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) järjest laiem kasutamine igas valdkonnas nõuab oluliselt rohkem pädevaid spetsialiste.

Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud pilootprogrammis osalevad Ida-Virumaa kutsehariduskeskus, Tallinna polütehnikum ja Tartu kutsehariduskeskus. Koolide valikul lähtuti IKT õppekavade kvaliteedi hindamise tulemustest, kutsekeskhariduse tasemel õppekohtade täituvusest ja piirkondlikkust arvestades. Lisaks koolide, HITSA, HTM-i ja Innove omavahelisele tihedale koostööle on programmi kaasatud kohalikud ettevõtjad, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ning kõrgkoolid. Programmi tegevusi koordineerib Hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) IT Akadeemia tegevuste raames.

Eesmärgiks on, et õppima asuvad heade õpioskustega noored, kelle valik võiks olla gümnaasium, aga kes tunnevad suuremat huvi infotehnoloogia vastu ja soovivad juba varakult süvendatult IT-le keskenduda. Väga suur muutus on üleminek nelja-aastasele õppele senise kolme aasta asemel.

Tööandjate seisukohalt on tegemist väga positiivse ja tulevikku vaatava muudatusega kutsekeskhariduse tasemega IKT spetsialistide koolitusel. Haridus- ja teadusministeeriumi tuleb selle algatuse eest tänada. On selge, et tehniliselt keeruliste erialade õpetamiseks põhikooli järgselt ei ole kolm aastat olnud piisav, kuna selle aja sisse peab mahtuma nii gümnaasiumi kursuse läbimine kui ka eriala omandamine. Kindlasti annab pikem õppeaeg ka paremad eeldused haridustee jätkamiseks.

Tänastes IKT lahendustes on tarkvara ja IT süsteemid (riistvara) omavahel niivõrd tugevalt seotud, et esimesel aastal mõlemast suunast aru saamine annab õppijale tugeva vundamendi edasiseks ja ka arusaama, kummale suunale ta tahab edasistes õpingutes spetsialiseeruda. Uue mudeli alusel kooli lõpetanu on aasta võrra vanem, mis annab talle parema sotsiaalse küpsuse koostööks meeskonna teiste liikmetega.

Uueneb õppe sisu ja kasutatakse uusi õpimetoodikaid

Praeguseks on välja töötatud kaks õppekava põhikooliharidusega noortele: tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialist.

Õppimise esimesel aastal on sisu mõlemal õppekaval sama – omandatakse IKT valdkonna alusteadmised ja õpitakse programmeerimise aluseid. Järgmistel aastatel toimub spetsialiseerumine kas tarkvara või IT-süsteemide suunda.

IT Akadeemia pilootprogrammis pööratakse väga suurt tähelepanu sellele, et osa vilistlasest läheks edasi kõrgharidust omandama. Selleks õpetatakse gümnaasiumiga võrdväärses mahus eesti keelt, matemaatikat ja inglise keelt, et noor suudaks kolmanda aasta lõpuks ära teha gümnaasiumitaseme riigieksamid, samuti tehakse järjest enam koostööd ülikoolidega õppe sisu arendamisel ja läbiviimisel.

Lisaks erialastele ja üldteadmistele toetatakse õppega noorte sotsiaalseid oskuseid, et nad oskaksid oma tööd iseseisvalt organiseerida, aega planeerida ja vastutust võtta ning töötada nii iseseisvalt kui meeskondades. Selleks tõstetakse meeskonnapõhise õppe osakaalu ning kasutatakse projekt- ja probleemõppe metoodikat.

Õppekava muutmisest ja nutikatest õppijatest ei piisa selleks, et õppimine hakkaks toimuma uuel moel, oluline on, et õpetaja teab, milline on IT valdkonna tegelik töö ettevõtetes ja milliseid oskuseid peaks õppijatel arendama. Pilootprogrammi üks tegevustest ongi ka õpetajate oskuste ja teadmiste arendamine.  Näiteks on kavas õppetöös rakendada Scrum-metoodikat, mille rakendamise esimeseks sammuks on õpetajakoolitus.

Eelmisel aastal tarkvaraarendaja vastuvõttu kavandades ei olnud teada, kuidas noored aasta võrra kauem õpimisse suhtuvad. Kui õppekava arendusega alustati, siis oli selge, et tööandjad ootavad senisest põhjalikumat õpet, aga see, kuidas õppijad sellega kaasa tulevad, selgus ikkagi siis, kui reaalsed õppijad oma dokumente esitasid. Huvi õppe vastu oli suur – kolmes koolis alustasid kolm eesti- ja kolm venekeelset rühma, nendest üks Tallinnas ja kaks Ida-Viru kutsehariduskeskuses, konkurss oli sõltuvalt koolist ja keelest 2,4 kuni 3 inimest kohale.

Tööandjatel on väga oluline roll

Juba õppekavade arendamisel olid lisaks kolme kooli erialaõpetajatele kaasatud ettevõtetes töötavad praktikud, kes koolides osakoormusega ka õpetasid. Nii lisati õppesse need oskused ja teemad, mis erialaselt tänapäeval IT ettevõtte jaoks vajalikud on, teisalt oli olemas teadmine õpetamisega kaasnevatest väljakutsetest.

Ettevõtete koostöö õppetöö läbiviimisel on samuti oluline – see aitab noorel õpitavat paremini mõista ja reaalse eluga seostada ning just nii lõpetavad kooli selliste oskustega spetsialistid nagu tööandjatel vaja. Koostöö tegemiseks on väga erinevaid võimalusi, millest võiks iga IT-valdkonnaga seotud ettevõte võimaluse leida: projektipõhise õppe ülesannete teemade pakkumine või nende koostamises osalemine, tundide läbiviimine või koolis esinemine, võistlusteks valmistumisel juhendamine või mentorlus, õpilastele ettevõtte külastuse või õpetajatele stažeerimiseks võimaluse pakkumine, praktikakohtade pakkumine, õpilaste ja õpetajate tunnustamine jne.

Kui olete valmis noorte õppijate teadmiste ja oskuste tõusule kaasa aitama, siis võtke ühendust: Signe Ambre, IT Akadeemia programmijuht, e-post: signe.ambre@hitsa.ee

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi rahastab Haridus- ja teadusministeerium ning koordineerib Hariduse infotehnoloogia sihtasutus.

Autorid: Signe Ambre, HITSA IT Akadeemia programmi juht ning Jüri Jõema, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht

Fotod: Mirjam Kase, Tallinna Polütehnikumi FS 18 ja Kris Moor, Tallinna Polütehnikumi FS 19