Euroopa ajakohastatud tööstusstrateegia

2020. aastal, päev enne ülemaailmse pandeemia algust, avaldas Euroopa Komisjon mahuka Euroopa tööstusstrateegia algatuse. Nüüd, aasta hiljem ajakohastas Euroopa Komisjon 2021. aasta mais ELi tööstusstrateegiat, et võtta tööstuseesmärkide seadmisel täiel määral arvesse uut olukorda pärast Covid-19 kriisi. Uues, ajakohastatud dokumendis pakutakse välja uusi meetmeid ühtse turu vastupanuvõime tugevdamiseks, võetakse arvesse sõltuvusi olulistest strateegilistest valdkondadest ja esitatakse nende vähendamiseks meetmepakett. Lisaks pakutakse ka uusi meetmeid rohe- ja digipöörde kiirendamiseks.

Tööstusstrateegia puhul on tegemist katusstrateegiaga, mis omakorda näeb ette mitmete tegevuskavade, määruste, direktiivide ja eelnõude esitamist, mis saavad olema kindlasti detailsemad.

Avaldatud tööstusstrateegia keskendub järgmistele põhivaldkondadele:

Ühtse turu vastupanuvõime tugevdamine

Euroopa Komisjon:

• • Esitab ettepaneku ühtse turu hädaolukorra rahastamisvahendi kohta (tegemist struktuurse lahendusega, mis võimaldab tulevaste kriiside ajal isikutel, kaupadel ja teenustel vabalt liikuda)
  • keskendub teenuste direktiivi täitmisele, et liikmesriigid järgiksid kehtivaid kohustusi
  • tugevdab toodete turujärelevalvet
  • tagab väikse ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks märkimisväärsed investeeringud, koostab alternatiivsete vaidluste lahendamise kava, et vähendada neile tehtavate maksete viivitusi.
• ELi strateegiliste sõltuvuste vähendamine (pandeemia tõttu tõusis rohkem päevakorda vajadus analüüsida tehnoloogilisi kui ka tööstuslikke strateegilisi sõltuvusi)

Euroopa Komisjon:

• • Kaubandusandmete alt-üles analüüsis tehti kindlaks 137 toodet (mis moodustavad 6% ELi kaubaimpordi koguväärtusest) tundlikes ökosüsteemides, mille puhul Euroopa Liit välisriikidest suurel määral sõltub (energiamahukad tööstusharud (tooraine) ja tervishoiu ökosüsteemis (ravimite koostisosad). Probleeme ja sõltuvusi ilmnes ka tipptehnoloogia valdkonnas.
  • töötab selle nimel, et mitmekesistada rahvusvahelisi tarneahelaid ja sõlmida rahvusvahelisi partnerlusi, suurendamaks valmisolekut;
  • toetab uusi tööstusliite strateegilistes valdkondades, kus kõnealused liidud on parim vahend, et arendada tegevust, mis muidu seiskuksid. Tööstusliite toetatakse juhul, kui need meelitavad erasektori investoreid arutama uusi äripartnerlusi ja -mudeleid avatud, läbipaistval ning konkurentsieeskirjadele vastaval viisil ning kui need võivad soodustada innovatsiooni ja võimaldavad luua kvaliteetseid töökohti. Liidud tagavad ulatusliku ja avatud platvormi ning pööravad eritähelepanu idufirmade ja väikste ning keskmise suurusega ettevõtete kaasamisele.
  • valmistub looma protsessori- ja pooljuhitehnoloogia liitu ning tööstuslike andmete, serva- ja pilvetehnoloogia liitu ning kaalub kanderakettide liidu ja heiteta lennunduse liidu loomiseks ettevalmistuste tegemist;
  • toetab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide abil liikmesriikide jõupingutusi avaliku sektori ressursside koondamisel valdkondades, milles turg üksinda murrangulist innovatsiooni ei võimalda, võimalusega saada toetust ELi eelarvest;
  • annab teada strateegiast ja võimalikust seadusandlikust muudatusest, et tagada juhtivam positsioon standardite kehtestamisel, sh äriteenuste valdkonnas, tehes samal ajal teistega avatud koostööd muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

Rohe- ja digipöörde kiirendamine (Komisjon kirjeldab uusi meetmeid, mis toetavad rohe- ja digipööret)

Euroopa Komisjon:

• • koostab partnerluses tööstusvaldkonna, avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite ja vajaduse korral muude sidusrühmadega üleminekujuhised, alustades turismist ja energiamahukatest tööstusharudest
  • tagab sidusa õigusraamistiku Euroopa digikümnendi ja paketi „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamiseks, kiirendades muuhulgas taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning tagades suures koguses taskukohase ja süsinikdioksiidiheitevaba elektri kättesaadavuse;
  • tagab väikse ja keskmise suurusega ettevõtetele kestlikkusnõustajad ja toetab andmepõhiseid ärimudeleid, et väikse ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid rohe- ja digipöördest täit kasu;
  • investeerib rohe- ja digipöörde toetamiseks täiend- ja ümberõppesse.

Komisjon võttis vastu ka määruse ettepaneku, mis käsitleb ühtset turgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. Sellel on oluline roll ELi tööstusstrateegia eesmärkide saavutamisel, kuna see tagab võrdsed võimalused ning edendab ausat ja konkurentsivõimelist ühtset turgu.

Ajakohastatud strateegia reageerib samuti üleskutsetele teha kindlaks ja jälgida ELi majanduse konkurentsivõime peamisi näitajaid – ühtse turu integratsioon, tootlikkuse kasv, rahvusvaheline konkurentsivõime, avaliku- ja erasektori investeeringud ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse.

Euroopa tööandjate keskorganisatsioon BusinessEurope on avaldanud oma esialgse reaktsiooni ja tunnustab tööstusstrateegia ajakohastamist, kuna üle aasta kestnud COVID-19 kriisist taastumine võtab aega ja jätkuvalt on toetust Euroopa tööstusele ja ettevõtetele vaja. Kindlasti on vaja kohandada kliimaneutraalsuse ja digitaalse ülemineku meetmeid, mille peamiseks eesmärgiks on majanduskasv. BusinessEurope leiab, et töö tööstusalaste liitudega ELi tasandil on ülioluline, et arendada suuremahulisi ja piiriüleseid tööstusprojekte strateegilistes valdkondades, kuhu turg üksi ei jõua.

Samas on tähtis, et taastumiseks loodud rahaliste vahendite loomine ei tooks kaasa ebaproportsionaalset lisakoormust ettevõtjatele. Samuti ühtse turu vastupidavuse suurendamise eesmärk peab olema tõkete kõrvaldamine ja ELi- turgudele juurdepääsu hõlbustamine, mitte täiendavate nõuete loomine ettevõtjatele. Kindlasti plaanib BusinessEurope hoida silma peal esitatavatel algatuste ja meetmetel ning vastavad seisukohad kujundada.

Euroopa ajakohastatud tööstusstrateegia detailsem info on leitav Euroopa Komisjon lehelt.