Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteedid

Eesti Tööandjate Keskliidu ootused Eesti eesistumisele EL Nõukogus (1. juuli – 31.detsember 2017)

Vaata lähemalt: 

• Eesti prioriteedid eesistujana
• Meie jaoks oluline eesistumise perioodil
• Olulised üritused Eesti eesistumise ajal

EL hetkeseis ja tuleviku väljavaated

Eesti võtab üle EL eesistumise olukorras, kus EL ja eurotsooni majandus on enam-vähem ülemaailmsest majanduskriisist taastunud, tööpuudus madal ja tööhõivemäär kõrge. Vaatamata sellele on endiselt tootlikkuse kasv tagasihoidlik, sissetulekute ebavõrdsus on kasvanud ning eksisteerib välistest teguritest tingitud ebakindlus. Väliste tegurite all mõistame siinkohal hiljutisi poliitilisi arenguid USA-s, globaliseerumise ja vabakaubanduse vastast liikumist, migratsioonikriisist tingitud protektsionismi kasvu jne. Samuti on kahjuks meie eesistumise taustal käimas ka BREXITi läbirääkimised.

500 miljonilise tarbijaga EL ühtne turg (koos 4 põhivabadusega) on suurim maailmas. EL on suurim kaubandusjõud ning arengu- ja humanitaarabi andja. Meil on maailma suurim teadusprogramm „Horisont 2020“, 30 aastat on Erasmus+ toetanud noorte õpirännet, Shengeni süsteem võimaldab 26 liikmesriiki reisida viisavabalt, 21 liikmesriigis on kasutusel ühisraha euro jne – kõik see demonstreerib EL koos tegutsemise võimet viimase 60 aasta jooksul. Kuid me ei saa loorberitele puhkama jääda, sest meie rahvastik vananeb ja kahaneb ning sellega koos kahaneb Euroopa olulisus ja majanduslik võimsus maailmas.

Eesti tööandjad loodavad, et hiljutised valimistulemused Hollandis ja Prantsusmaal on aidanud EL kodanikel, ettevõtjatel, poliitikutel paremini mõista EL liikmelisuse kasutegureid ning et EL tuleviku osas peetavad arutelud aitavad sellele veelgi kaasa.

EL peab jätkama reformidega, et parandada EL konkurentsivõimet, tagada jätkusuutlik ning kaasavam majanduskasv ja tööhõive, mis on eelduseks EL kodanike sotsiaalse heaolu parandamisel. Peame investeerima rohkem innovatsiooni ning hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamisse, sest vaid nii saame varustada inimesed oskustega (k.a digioskustega), mis vastavad tööturu vajadustele ja parandavad nende väljavaateid tööjõuturul ning aitavad kaasa meie ettevõtete üleilmse konkurentsivõime parandamisele.

Eesti eesistumise motoks on „Ühtsus tasakaalu kaudu“ ning tõepoolest, õige tasakaalu leidmine EL-s eelkõige majanduse arendamise ja sotsiaalvaldkonna ambitsioonide vahel on äärmiselt oluline. Keskkonna- ja energiapoliitilisi eesmärke püstitades peaks EL samuti arvestama rohkem EL konkurentsivõime tagamise vajadusega. Globaalsel tasandil saame loota edule vaid siis, kui EL tegutseb ühiselt ja räägib ühtsel häälel.

Eesti eesistumine keskendub avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvalise ja kaitstud Euroopa, digitaalse Euroopa ja andmete vaba liikumise ning kaasava ja kestliku Euroopa arendamisele.

Eesti prioriteedid eesistujana

Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa

Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa tähendab teadmistepõhist majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamist. Selleks on fookuses:

• Euroopa Liidu põhivabaduste – kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise kaitsmine ja edendamine
• võimalikult lihtne teenuste osutamine, ettevõtlusega alustamine Euroopa Liidus ning kaubandusläbirääkimiste edendamine
• uute rahastamisvõimaluste loomine ettevõtetele ja stabiilne pangandus
• stabiilse ja toimiva elektrituru ning tarbijatele mitmekesisemate võimaluste loomine
• ausa konkurentsi tagamine takistades maksudest kõrvalehoidmist

Tööandjate keskliit toetab avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa loomist. EL õigusaktide kavandamisel tuleb meeles pidada, et stabiilne ja etteprognoositav ettevõtluskeskkond on eeltingimuseks investeerimisel. Ettevõtlusega alustamine peab aga olema lihtne ning kiire. Eestis võtab ettevõtte alustamine aega vaid paarkümmend minutit. Virtuaalset ehk e-residentsust kasutades on võimalus ka välismaalastel asutada Eestis (ehk siis EL ühtsel turul) ettevõte ning juhtida ettevõtet asukohast olenemata kasutades selleks Eesti eletroonilisi teenuseid. Just selliseid nutikaid e-lahendusi (avalikke e-teenuseid) soovime rohkem näha ka EL valitsemises ja juhtimises muutes sel teel protsessid läbipaistvamaks, lihtsamaks ja kiiremaks.

Peame mõistma, et EL kodanike majandusliku heaolu kasvu eelduseks on majanduskasv ja tööhõive, mis omakorda sõltub ettevõtlusest, investeeringutest ja meie konkurentsivõimest. Lisaks EL ühtse turu potentsiaali realiseerimisele, vajab EL majandus ka uusi kasvuvõimalusi läbi parema juurdepääsu loomise välisturgudele. Seepärast peab Euroopa Komisjon edasi liikuma vabakaubanduslepingutega, sest läbi nende saame luua EL ettevõtetele täiendavaid kasvuvõimalusi[3].

EL üleilmse konkurentsivõime parandamiseks, peab EL senisest enam investeerima innovatsiooni ja kodanike oskuste arendamisse. EL tööstus, kuid ka väikeettevõtted peavad senisest enam tootmist ja teenuseid automatiseerima/digitaliseerima. Kuid kõigeks selleks vajame pädevate oskustega tööjõudu.

EL ühtse turu toimimiseks ja konkurentsivõime parandamiseks on äärmiselt oluline, et kaubad, teenused, isikud ja kapital liiguksid EL-s vabalt. EL peab vältima majanduse konkurentsivõimet vähendavaid algatusi. Nagu seda on näiteks töötajate lähetamise direktiivi muudatused, mis tegelikult piiravad teenuste vaba liikumist EL ühtsel turul ja seavad ohtu töökohad teenuseid eksportivates ettevõtetes. Olles Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest odavama tööjõuga, siis toob see muudatus kaasa meie hindade kasvu ja konkurentsivõime vähenemise. Kaotavad töötajad, kelle töö järele nõudlus langeb Lääne-Euroopas märgatavalt, samuti teenuseid eksportivad ettevõtted.

Vaja ei ole lähetatud töötajate direktiivi muutmist vaid rakendamisdirektiivi paremat jõustamist ning liikmesriikide vastavate ametiasutuste vahelise koostöö parandamist.

Eesti ettevõtete tulumaksu süsteemi eripärast tulenevalt ei poolda me EL tulumaksubaasi ühtlustamist (CCTB (common corporate tax base) nor CCCTB (common consolidated corporate tax base).

Turvaline ja kaitstud Euroopa

Vaid ühiselt tegutsedes ja välispoliitilist ühtsust hoides suudab liit tagada oma elanike turvalisust ning täita oma rolli rahvusvahelisel areenil, et suurendada heaolu, rahu ja stabiilsust. Selleks on fookuses:

• terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sisejulgeoleku ning välispiiride kontrolli tugevdamine koostöö ning kaasaegsete infosüsteemide abil
• rändekriisi ohjamine ja varjupaigasüsteemi reform
• idapartnerite toetamine ja EL-ile lähemale toomine
• Euroopa kaitsekoostöö, kaitsekulutuste kasv ja EL-NATO partnersuhete arendamine.

Digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine

Euroopa peab kaasa minema tehnoloogilise arenguga, mis muudab läbivalt elanike, ettevõtete ja riikide igapäevaelu. Selleks on fookuses:

• piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamine tarbijatele, tootjatele ja ettevõtetele
• kaasaegne, kättesaadav ja turvaline elektrooniline side üle Euroopa ja keskkond uute teenuste pakkumiseks
• piiriülesed avalikud e-teenused asjaajamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.

Eesti ettevõtjate jaoks on digitaalne tegevuskava ja andmete vaba liikumine meie eesistumise olulisemateks teemadeks.

Eesti on e-valitsemise ja avalike e-teenuste arendamisel EL-s esirinnas. Meie ettevõtjad ja kodanikud teavad väga hästi kuivõrd suurt rahalist ja ajalist kokkuhoidu on võimalik sel teel saavutada ning kuivõrd palju lihtsamaks ning läbipaistvamaks muudab see riigi ja kodanike vahelise asjaajamise. Eesti kodanikud hindavad kõrgelt e-hääletuse, elektroonilist maksude (tulu) deklareerimise võimalust, digiretsepte, e-kooli, mis lihtsustab oluliselt kooli ja lapsevanemate infovahetust jne. Ettevõtjate aega aitab oluliselt kokku hoida e-maksuamet, e-tolliamet jne.

Kui EL tahab tehnoloogilisest arengust võita peame saama EL ühtse digituru toimima ehk siis peame saama andmed EL-s vabalt ja turvaliselt piiriüleselt liikuma. Andmekaitse peab olema andmete vaba liikumise juures tagatud. Selgeks vaidlemist vajab, kuidas õigused jagunevad andmete osas (kellel on juurdepääs andmetele, kes on andmete omanik/kaasomanik). Ära tuleb kaotada põhjendamatud asukohapiirangud andmetele. Rohkem tuleb teha koostööd (k.a rahvusvahelist) küberturvalisuse ja digivaldkonnas.

EL-l on suur arenemisruum piiriülese e-kaubanduse ja tarbijatele, tootjatele ja ettevõtetele suunatud e-teenuste arendamise osas.

Piiriülese andmevahetuse heaks näiteks on Eesti-Soome koostöö riiklike infosüsteemide ühendamisest X-tee (X-Road) kaudu, millest võidavad kiirema asjaajamise näol mõlema riigi kodanikud ja ettevõtjad. Teatavasti on X-tee Eesti e-riigi üks olulisemaid tugisambaid, mis on infovahetuskiht, mis võimaldab andmekogudel ja registritel omavahel turvaliselt ning teatud volituste piires suhelda. X-Tee abil vahetab andmeid ligikaudu tuhat Eesti asutust.

Jagamismajanduse maksustamine peab toimuma targalt ning innovatsiooni soodustavalt. Eesti tahab selles osas omapoolse panuse teha ning on tellinud näiteks EMSKilt (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) arvamuse jagamismajanduse maksustamise kohta.

Kaasav ja kestlik

Euroopa toetab võrdsete võimaluste loomist oskuste arendamiseks ja kvaliteetseks hariduseks, töötamiseks ja teenustele ligipääsuks. Kestlik Euroopa hoolib ja panustab ka puhtamasse elukeskkonda. Selleks on fookuses:

• reeglite uuendamine, et toetada töötajate ja isikute vaba liikumist
• võrdsete võimaluste tagamine tööturul ja ühiskonnaelus
• puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamine.

Tööandjate arvates on oluline leida õige tasakaal EL majandus-, sotsiaal- ja keskkonna alaste eesmärkide vahel. Kahjuks näeme Euroopa Sotsiaalõiguste samba puhul mõningaid murettekitavaid ettepanekuid, mis ei aita kaasa EL konkurentsivõime parandamisele (liikumine EL ühtse alampalga suunas ja sekkumist valdkondadesse, mis on seni olnud liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite pädevuses (alampalga kokkulepped) või olnud kaetud EL sotsiaalpartnerite raamkokkulepetega (EL sotsiaalpartnerite raamkokkulepe lapsehoolduspuhkuste osas)).

Tootmise/teeninduse digitaliseerimisest, jagamismajanduse pealetungist ja klassikaliste töösuhete kiirest muutumisest tingituna vajab EL sotsiaalpoliitika kaasajastamist, kuid kindlasti ei peaks seda tegema vaid läbi sotsiaalsete õiguste suurendamise. EL paistab juba praegu silma kõrgete sotsiaalsete standardite ja -kulutuste poolest globaalses plaanis, küll aga ei saa seda öelda EL majanduse konkurentsivõime kohta. EL sotsiaalvaldkonda reguleerib juba praegu umbes 70 direktiivi, mis panevad paika sotsiaalvaldkonna miinimumstandardid. EL ei vaja sotsiaalvaldkonnas lisaregulatsioone. Pigem peaks mõtlema tööjõumaksude alandamisele, et aidata sel moel kaasa töökohtade säilitamisele ning uute loomisele, sest kindlasti on parimaks sotsiaalseks garantiiks töökoha olemasolu. Sotsiaalõiguste sammas sisaldab siiski ka mitmeid olulisi valdkondi nagu oskuste, hariduse ja elukestva õppe edendamine ning sotsiaalkindlustus– ja pensionisüsteemide kaasajastamine ning jätkusuutlik finantseerimine.

Tehnoloogia arenemisega muutub töö tegemine. Inimesed saavad neist muutustest kasu vaid siis kui neil on olemas vajalikud oskused. Eriti oluline on digikirjaoskuse arendamine kuna see on oluliseks eelduseks ühiskonna- ja tööelus osalemiseks ja püsimiseks. Murettekitav on fakt, et vaatamata suurenenud digioskuste nõudlusele on vaid pooltel (50%) EL elanikest baastaseme digioskused ja umbes 20% puuduvad igasugused baastaseme digioskused. Samuti esineb EL-s palju inimressurssi raiskamist: 30% noortest töötab ametikohtadel, mis ei vasta nende väljaõppele ehk on üle koolitatud. Samas ei suuda aga 40% tööandjatest leida vajalike oskustega töötajaid.

Meie jaoks oluline eesistumise perioodil

Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa Liit:

• õige tasakaal EL majanduse- ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide vahel
• kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine on EL ühtse turu toimimise ja konkurentsivõime aluseks
• ettevõtluskeskkonna parandamine (stabiilne, etteprognoositav ettevõtluskeskkond, lihtne ja kiire ettevõtte asutamise protseduur EL-s tervikuna, hästi toimivad piiriülesed avalikud e-teenused). Tark, innovatsiooni soodustav õiguslik raamistik ja maksustamine.
• paindlikud töösuhted: töö ja pereelu ühildamine, sh. kaugtöö- ja osalise ajaga töötamise soodustamine
• tööjõumaksude alandamine
• Laienemis- ja kasvuvõimaluste loomine EL ettevõtjatele läbi vabakaubanduslepingute 

Digitaalne EL ja andmete vaba liikumine

• EL ühtne digiturg ja andmete vaba liikumine, põhjendamatute andmete asukohapiirangute kaotamine, koostöö tugevdamine küberjulgeoleku- ja digivaldkonnas
• Ettevõtluse (k.a tööstuse) digitaliseerimine

Hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamine viies see vastavusse tööturu vajadustega:

• Kõrghariduse pidev kaasajastamine (rahvusvahelistumine ja vastavus tööturu praegustele ja tulevikuvajadustele)
• Kutseõppe, praktikakorralduse ja õpipoisiõppe edendamine. Elukestev õpe, oskuste kaasajastamine, (up-skilling), ümberõpe (reskilling) peab saama normiks!
• Digikirjaoskuse arendamine
• Lõpetanute edaspidise käekäigu monitoorimine
• Ettevõtete ja ülikoolide koostöö tihendamine ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamine k.a teadusraha taotlemissüsteemi lihtsustamine.

Olulised üritused Eesti eesistumise ajal

9 juuni                       Prantsuse tööandjate katusorganisatsiooni – MEDEF (Movement of the Enterprises of France) visiit Tallinnasse

11-13. juuni              Saksa Tööandjate Keskliidu (BDA) visiit Tallinnasse

15-16. juuni             Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) presidendi visiit ja väljasõiduistung Tallinnas

17-19. juuni              Austria Tööstuse Liidu (IV) visiit Tallinnasse

13-14. september   Tulevikutöö konverents (Future of Work: Making it e-Easy“)

14. september BusinessEurope Maksupoliitika töörühm Tallinnas

18. september Soome Tööstuse Keskliidu (EK) visiit Tallinnasse

18. oktoober Kolmepoolne Sotsiaalsuhete (TSS) Tippkohtumine Brüsselis

23-24. oktoober     Rootsi Tööandjate katusorganisatsiooni – Keskliit “Rootsi Ettevõte” (SN) Brüsseli esinduse visiit Tallinnasse

24. oktoober ManuFuture konverents Tallinnas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) Tööandjate rühma delegatsiooni osalusel

25. oktoober Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) Tööandjate rühma seminar „Digitaalühiskonna eelistest“ Tallinnas

9-10. november      Digitaalse transpordi konverents Tallinnas

27-29. November   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) koosolek Tallinnas

29. november       BusinessEurope liikmesliitude Brüsseli esindajate kogu Tallinnas

30. november – 1. detsember BusinessEurope’i presidentide kogu Tallinnas

Vaata lisaks:

Eesti eesistumise ametlik lehekülg: https://www.eu2017.ee/et/

Kontakt: Eve Päärendson, rahvusvaheliste suhete juht eve.paarendson@employers.ee