Tööandjate Keskliit

Aasta digioskuste arendaja 2019 on AQ Trafotek AS

Kolmapäeval tunnustasid Eesti Tööandjate Keskliit ja Äripäev Tööstuse Äriplaani konverentsil Aasta digioskuste arendaja tiitliga AQ Trafotek AS, kes andis Digi ABC projekti abil aasta jooksul 59 töötajale paremaid digioskusi.

Ettevõtte personalijuhi Helen Neeve sõnul on arvutit oma töös vaja absoluutselt igal töölisel. Ja kuna AQ Trafotek tegeleb intensiivselt tootmise aina suuremas mahus digitaliseerimisega, on olemasolevate töötajate koolitamine ainuvõimalik lahendus, et protsessidega kaasas käia.

Miks AQ Trafotek otsustas Digi ABC projektis kaasa lüüa ja oma tootmistöölistele paremaid digioskusi anda?

Otsustasime Digi ABC-d kasutada oma töötajate arvutihirmu ületamiseks, sest arvutit on töös vaja absoluutselt igal töölisel. Tootmises kasutatavad programmid ei ole kindlasti keerulised, kuid inimeste hirmud on erinevad. Kui nad näevad, et õppides ja eksides arvuti ei lähegi katki ja ei hammusta, on nad julgemad ka uusi asju õppima.

Projekti raamid ei ole jäigad, mis võimaldasid erinevatele gruppidele pakkuda natuke erineva rasku tasemega õpet. Meil oli gruppe, kes tõesti õppisid algtasemel arvutit, aga ka grupp kus pigem igapäevased arvutikasutajad said oma kogemusi arendada.

Kõige keerulisem oli sobiva aja ja koha leidmine. Õnneks on meie tootmises sesoonsust ja õpe oli võimalik planeerida vaiksemale ajale. Tahan väga kiita koolitajate paindlikkust, närve ja head õpetamisoskust. Hakkama saadi väga erineva tasemega inimestega ja mitte keegi ei tundnud ennast halvasti. Vastupidi, töölised olid koolituse üle rõõmsad ning osalesid meelsasti. 

Mida on AQ Trafotek hetkel tegemas on oma tootmise digitaliseerimise/automatiseerimise suunal?

Iga uus seade, mis tootmisesse tuuakse, on täiuslikum kui eelmine. See ei tähenda, et keerukam, küll aga teistsugune. Samuti töötame emaettevõttes aktiivselt uute toodete arenduse kallal, mis mõjutab hilisemat tehase vajadust ja tegevust.

Kasvava inimtööjõu hinna kontekstis tuleb pidevalt mõelda, milline lahendus annaks parima tulemuse, et kõik osapooled oleksid rahul. Unustada ei saa ka tänapäeva tõsiasja, et uuendus peab olema kasutajasõbralik ehk mugav ja ohutu. Õnneks arvestab sellega enamik koostööpartnereid, nii et digilahendused on kõigile jõukohased, kui vaid hirmud eemaldada.

Kuidas teid mõjutab tööjõupuudus? Mida selle lahendamiseks ette olete võtnud või plaanite võtta?

Värbamisi korraldades ei ole näha, et inimestest oleks puudus, pigem on puudu neist, kes tegelikult tööd tahavad teha. Kõige enam värbame loomulikult operaatoreid tootmisesse, kuna seal töötab üle 200 inimese. Mõned aastad tagasi oli väga keeruline aeg tootmistööliste leidmiseks, aga hetkel seda nii keeruliselt ei tunneta.

Tugevate olemasolevate pikaaegsete töötajatega suudame me palju ette võtta. Meie olemasolevad töötajad väga tihti soovitavad AQ Trafoteki oma sõpradele ja sobivatele inimestele oleme ikka töö leidnud. AQ Trafoteki tootmistöös on oluline stabiilsus ja kogemus, seega hooajaliste töötajate kasutamisest oleme loobunud ja püüame leida püsivaid töötajaid. Kõige olulisemaks näitajaks uute töötajate leidmisel on osutunud värbamise ajastuse valik.  

Kontoritöödes on kindlasti keerukam leida IT/ERP ja inseneri hariduse/taustaga inimesi. Iga ametikoha täitmisel muutub oluliseks, kui palju oled tööandjana valmis uude inimesse panustama ja meil õnneks ollakse selleks valmis, kui inimene ise teab oma arengu vajadusi.

Kuivõrd värbate teadlikult nt vanemaealisi, vähenenud töövõimega inimesi, pakute võimalust osaajaga töötamiseks jne?

Teadlikult me valikus sellega ei tegele. Kandideerimise hetkel tuleb välja, milline on inimene ja tema tegelik võimekus ja soov. AQ Trafotekis töötab väga erineva vanuse ja võimetega inimesi. Õnneks meie tootmisprotsess eeldab väga erineva oskusega inimesi, nii et lihtsalt niisama kedagi välja ei jäeta. Kõige keerulisem on osaajaga töötamise korraldamine, sest see nõuab juhtidelt täiendavat pingutust. Kõige enam tegeleme osaajaga töö planeerimisega meie lapsehoolduspuhkuselt naasvate töötajatega. Püüame neile seda vastavalt võimalustele võimaldada. Igapäevases tegevuses püüame olla paindlikud nii, et isegi 24/5 graafikus töötavatel töötajatel oleks võimalik paindlikku töökorraldust rakendada.

Kas saate kutse- ja kõrgkoolidest vajalike oskustega inimesi? Kas ja kuivõrd ise koolitate omale inimesi?

Ükski inimene ei ole uude kohta siirdudes nö „valmis“. Ikka tuleb õpetada ja juhendada. Tootega otseselt kokku puutuvad ametikohadele peavad kõik kohapeal õppima. Praktikante me kasutame vähe, sest see nõuab juhendajalt palju pühendumist ja täna meil selleks võimekust ei ole. Samas võtame meelsasti tööle noori värskeid kooli lõpetanuid, kellel igasugune töökogemus puudub ja juhendame neid.

Milline on teie tööstusharu 10 või 20 aasta pärast?

AQ Trafotek toodete järgi vajadus ei vähene, pigem suureneb. Oma toodetega aitame hoida energia puhtana ja seadmed töökorras, seega kui suureneb üleüldine automatiseerimine ja digitaliseerimine, siis vajadus meie toodete järgi pigem suureneb. 

Meie tööstusharu ei tee väga kiireid muutusi, aga kuna tööjõukulu pidevalt suureneb, siis muutub kulude struktuur. Järjest enam automatiseeritakse ja see eeldab vähem, aga nutikaid töötajaid, kes saavad aru tehisintelligentsist. 

Kümne aasta pärast toodame kindlasti veel rohkem seadmeid tööstusharudele, mis oma tegevuses püüavad maksimaalselt kasutada rohelist energiat. Täna on selleks peamiselt tuulepargid ja päikesepaneelid, siis järjest enam tegelevad selliste arendustega laeva, rongi jt transpordiliigid.

 

 


 

Mis on Digi ABC?

„DigiABC – digioskused tööstusesse“ on 2017-2020. aastal toimuv projekt, mille kaudu jõuavad digitaalsed oskused tuhandete tööstussektori inimesteni.

Koolitustel õpitakse näiteks iseseisvalt arvutit ja elektronposti kasutama, internetist infot otsima, dokumente ja tabeleid looma ning ID-kaarti ja digiallkirjastamist kasutama.

Koolitused on tasuta ja tööstusettevõtted saavad oma töötajate koolitamiseks soovi avaldada veebilehe www.digiabc.ee kaudu. Sealt leiab ka projekti kohta lisainfot.

Projekti tellija ja rahastaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja projekti viivad ellu AS Äripäev ja Eesti Tööandjate Keskliit. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Galeriid üritusest saab vaadata siit

Jälgi meid Facebookis   
×