Seve Ehitus: koolitarkusest üksi ei piisa, et tööga toime tulla

Puumajade tootja Seve Ehituse AS on kolme aastaga pakkunud praktikavõimalust ligi 30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis ehitust õppivale noorele. Meelsasti ootab firma praktikale ka kutsekoolide õppureid.

„Meie esimesest, Tallinna Tehnikakõrgkooli 3. kursuse lõpetanud tudengist-praktikandist aastal 2013 sai objektijuht ja nüüd on ta oma juhendaja kolleeg,” ütleb Seve Ehituse AS-i juhatuse esimees Vello Enniste, kes on ka ise tehnikakõrgkooli, õigemini selle eelkäija Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikumi vilistlane.

Enniste on veidi kriitiline õppeasutustes antava puitmajade ehitushariduse suhtes ja leiab, et see, millega inseneriharidusega kõrgkooli lõpetanud inimene peaks toime tulema, on ainult koolist saadava tarkusega väga raske. „Firma eesmärk tudengeid praktikale võttes oli see, et koolitada ise endale vajalikke spetsialiste,” ütleb Enniste. „Kolme aastaga on meil praktikal olnud rohkem kui veerandsada tudengit, meile tööle on jäänud paraku vaid kaks, vahepeal oli isegi neli-viis. Kui töö selge, hakatakse otsima paremaid kohti. Tublidest töötajatest on aga alati puudus ja see probleem on kõikides ehitusfirmades.”

Praktikal on tudengid olnud kaks-kolm kuud ja kuna tööd tehakse nii Eestis kui ka Norras, on juhendajaid olnud samuti kaks. Enniste sõnul peab praktika juhendaja oskama noort inimest tõepoolest ka juhendada, ta peab oskama oma teadmisi edasi anda ning olema kannatlik. Samuti peab noorele töö huvitavaks tegema.

Kahjuks on noortel probleeme töösse suhtumisega ja ka praktilisi oskusi pole piisavalt, märgib Enniste. Nii tuleb esimesel praktikakuul noortele teooriat lisaks õpetada, iga nädala lõpus kontrollitakse saadud teadmised üle. Alles teisel kuul on noored lastud töö kallale.

„Oleme praktikante suunanud teistesse meeskondadesse. Kuid tegime ka sellise eksperimendi, et moodustasime Vanamõisas ühe meeskonna ainult praktikantidest ja ka mentor oli koolist. Nad pidi vundamendist katuseni valmis tegema kuuri ja garaaži. Eelnevalt muidugi saama teoreetiliselt selgeks ehituse käigu, millist materjali kasutada, kui palju kulub ehituseks töötunde ja muud vajalikku,” selgitab Enniste.

Seve Ehitus on oma praktikantidele töö eest ikka ka raha maksnud ning kui praktika saab läbi, koolile oma hinnangu edastanud. Eelkõige hinnatakse firmas töö kvaliteeti. „Kes on praktikal end heast küljest näidanud, sellega alustame töö osas läbirääkimisi,” ütleb Enniste.

Ta on meelsasti nõus praktikale võtma ka kutsekoolides ehitust õppivaid noori, seda, et praktikakohtadest Seve Ehituses puudu tuleks, pole karta – vabu kohti praktikantidele oleks praegugi 10 kuni 15. Ka tööpuudust pole karta, sest Norras on puitmajad au sees ning Eestiski nõudlus kasvab.

Töötaja ja ettevõte arenevad koos

Endine praktikant ja praegune objektijuht Margus Krasnov räägib, kuidas tema kolmekuuliseist praktikast kasvas iseenesest välja pooleaastane praktika. „Siis sai ka selgeks, et minu töökoht peale kooli lõpetamist ongi siin. See andis hea tunde. Tulevane tööandja sai praktika kaudu selguse, kes mina olen ja millised on minu oskused ning teadmised, mina sain aimu oma tulevasest töökohast, selle töökultuurist, nõudmistest,” räägib Krasnov. Oma praktilised ehitusoskused sai mees kätte juba Tartu kutsehariduskeskuses ehitust õppides, nii polnud töömehe algpraktikat ettevõttes enam vaja. „Tegime eelnevalt koolis praktilisi töid ladusime näiteks ahju ja tegime muud ehitusega seotut,” räägib Krasnov.

Oma juhendajaga Seve Ehituses, objektijuhi Uiman Tuulikuga jäi Krasnov väga rahule. Ja tühiasi noore inimese jaoks polnud seegi, et kuna Seve Ehitus viib 90% oma puitmajadest Norra, sai ka praktikant sinna sõita.

Enniste sõnul on aeg tähtsustada töölise amet ja haritud töölise maine. Oskustega tööline, kel on vastav kutse või rakenduskõrgharidus, peab olema ühiskonnas au sees. Ning kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolis pakutav haridus peab käima arenguga kaasas.

Seve Ehitus on perefirma, millel 20 aastat puitmajade ehitamise kogemust. Firma 80 töötajast 20 ehk iga neljas on kuulmispuudega.

Artikkel ilmus 27.09.2016 Eesti Päevalehe lisalehes “Praktika ja Õpipoisiõpe”. Lisalehe ilmumist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Jälgi meid Facebookis   
×