Tööandjad ootavad statistikaametile esitatavate aruannete vähendamist

Eesti Tööandjate Keskliit soovitab statistika kogumise korralduse muutmisel arvestada ettepanekutega, mille Keskliit on juba esitanud nullbürokraatia algatuse raames, kirjutasime me vastuseks Rahandusministeeriumi küsimusele, kuidas hindame riikliku statistika kogumise seaduse muutmise vajalikkust seoses Euroopa statistikat reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste täiendamisega.

“Ettevõtjate hinnangul on üheks suurimaks halduskoormuse tekitajaks just Statistikaameti kogutav aruandlus. Statistiliste andmete kogumise muutmiseks oleme põhjaliku tagasiside juba andnud Nullbürokraatia projekti raames. Palume, et arvestaksite Riikliku statistika seaduse muutmisvajadust analüüsides ka selle projekti sisendit,” seisab kirjas.

Nullbürokraatia projekti raames oleme varem esitanud järgmised tähelepanekud:

• Üheks suuremaks halduskoormuse tekitajaks on statistikaameti aruanded, mille raames esitatavad andmed suuresti kattuvad. Tõime välja eriti ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande ehk EKOMAR-I, mille koostamine on väga töömahukas ja ettevõtjad esitavad samu andmeid kaks korda – aruanne on samaväärne majandusaasta aruandega, väga palju infot tuleb dubleerida. Ettevõtja tavapärase äritegevuse käigus enamjaolt statistikaameti nõutud andmeid ei koguta ning spetsiaalselt statistikaameti aruande jaoks andmete kogumine on tihti majanduslikult väga ebamõistlik. Nii võib juhtuda, et paljude ettevõtete esitatud andmed on ebatäpsed ja sellest tulenevalt on ebatäpne ka kogu statistiline pilt, mis omakorda viib valede otsusteni statistika tarbija. Seepärast tegid Tööandjad ettepaneku, et statistikaamet kõik EKOMAR-i andmed võiks võtta ettevõtja portaalile esitatud majandusaasta aruandest.
• Tööandjate hinnangul on ebavajalikud, arusaamatu otstarbega või omavahel dubleerivad ka paljud teised aruanded. Statistikaametile on vaja esitada erinevaid aruandeid, mis sisaldavad paljuski sama informatsiooni. Igakuiste aruannete koostamiseks vajalik info kajastub ka kvartaalsetel aruannetel. Probleemiks eelkõige igakuine palgaaruanne.
• Tööandjate hinnangul võiks riik seada endale eesmärgi küsida samu andmeid ettevõtjalt ainult ühe korra. Otstarbekas oleks maksu- ja tolliameti (MTA) ning statistikaameti suurem koostöö.