Tööandjate Keskliit

Terve töötaja on hindamatu

Kaugtöö ja hübriidtöö on tulnud selleks, et jääda, kirjutab Kadri Mägi-Lehtsi, Eesti Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht.

Paljudele erialadele ja inimestele sobib väga hästi nii kaug- kui hübriidtöö, sest see annab võimaluse paremini era- ja tööelu integreerida, tõsta efektiivsust (ei pea kulutama aega sõitudele!), aga ka kiirendab digiarengut – eriti näiteks vanema põlvkonna seas. Samuti on pandeemia ja üle võrgu käiv töö andnud võimaluse areneda mitmetel sektoritel ja majandusharudel, nende seas digitervishoid, milles on Eestil võimekus olla liider ja näidata teed. Iseasi, kas suudame selle võimekuse realiseerida. 

Pandeemia on toonud kaasa nii tööandjale kui töötajale lisaks positiivsele ka negatiivset. Uudse töökorraldusega on kasvanud koormus paljudele funktsioonidele, sealhulgas juhtidele. Eriti keskastme juhtidele, kellelt oodatakse lahendusi. Keerukused, mida juhid on välja toonud, jagunevad laias laastus kaheks: hübriidtöö füüsiline korraldus, sellega seotud kohustused ja teiseks vaimne tervis.

Näiteks on suureks probleemiks, kuidas luua ohutut töökeskkonda (kodus, väljaspool kontorit) ja kust läheb vastutuse piir (nt kas tööandjal on kohustus korraldada kahes kohas ergonoomiline ja ohutu töökoht?), kuidas tagada andmekaitse, kuidas vältida ületöötamist. Hübriidmaailma kolimise tõttu on kannatanud paljudes kollektiivides nii loomingulisus kui sotsiaalsete vajaduste rahuldamine. Ka toimiva meeskonnatöö korraldamine on muutunud keerukamaks. 

Ühiskonna pinged tulevad tööle kaasa

Iga juht teab, et terve töötaja on hindamatu: see on ettevõtte alus. Töötaja tervisest sõltub töövõime, tööõnn, efektiivsus, innovatsioon, ühiskondlik ja majanduslik edu, aga ka sotsiaalsed suhted. Kõik oleme tajunud pingeid, mis on põhjustatud just pandeemiast ja sellega kaasnevatest uutest normidest. Kahjuks tulevad ka ühiskonna pinged ja ühiskonna lõhestumine tööle kaasa: näiteks kõnepruuk, empaatiavõime, arvamuste erinevus. Igal ettevõttel on ootused tööks, aga ka majandustulemuste täitmiseks. Lahendusi otsides ei ole teiste ettevõtete eeskuju veel ka kuskilt võtta, sest parimate praktikate jagamiseks pole olnud aega. Ühiskonnas valitsevad pinged tekitavad uudse sisuga konflikte. Nende ennetamine ja märkamine on organisatsioonide juhtidele uus väljakutse. Mõnikord tuleb valida, kas eelistada vaktsineerituid või mitte. Samuti tuleb mõista konteksti ja konjunktuuri: missugune on riigijuhtide eeskuju? 

Ettevõtete jaoks on vaimsete probleemidega tegelemine keeruline

Eestis on enam kui 100 000 vähenenud töövõimega inimest ja töövõimetuspensionäri. Vaimse tervisega seotud töölt puudumise kulu on suurem kui kõigi teiste haiguste puhul kokku ja sellega puudutakse töölt kauem kui muude tervisehäirete korral. Hinnanguliselt on vaimse tervise kulud Eestis umbes 2,8% SKP-st. 

Reeglistik selle kohta, millega tööandja peab tegelema, et tagada töötaja jaoks füüsikaliste, keemiliste, nüüd ka bioloogiliste teguritega seotud turvalisus ja tervis, on väga pikk. Ka vaimne tervis mahub sinna sisse, aga kahjuks tunnistab enamik tööandjaid, et nende probleemidega tegeleda reaalselt ei osata. Psühhosotsiaalsed ohutegureid ei ole suures osas Eesti ettevõtetes hinnatud ega maandatud, kuna tööandjatel puuduvad nii oskused, teadmised kui tegelikult ka rahalised ressursid sellega tegelemiseks. 

Juhid on välja toonud ka olulise riskigrupi, kes vajavad erilist tähelepanu – need on üksikvanemad väikeste lastega. Nende vanemate koormus kasvas COVIDi esimese ja teise laine ajal väga suureks ja on seda ka täna. See on sihtgrupp, kellega tuleb tegeleda eraldi. Kahjuks on aga saavad juhtidelt suuremat tähelepanu tüübid, kes kasutavad olukorda ära: näiteks ei taha vaktsineerida, kuna on see annab ehk võimaluse olla kodus karantiinis ja mitte teha tööd või teha kaugtööd. See seab surve alla vaktsineeritud inimesed, kes peavad teisi asendama. Suvel täheldati ka nn sarihaigestujaid, kes jäid reede hommikul haigeks ja olid lühiajaliselt haiged. Niimoodi korduvalt. 

Praegune olukord on kindlasti võimalus võimekatele, kiiretele kohanejatele igas astmes töötajale, aga eriti just keskastmejuhtidele. Võimekad teevad arenguhüppe, sest suudavad lahendada probleeme, kuidas uues maailmas uusi ideid leida, meeskondi arendada ja majandust edendada. Loomingulisuseks ka innovatsiooniks on aeg hea: on oluline, et me kõik sellele võimalusele ja väljakutsele vastu peame ja kohaneme. 

Tööandjate ja juhtide ootused riigile pandeemiaga seoses on mitmeid kordi arutatud, kuid mainin siiski veel kord: 

  • Kommunikatsiooni selgus, ühtsus ja kiirus. Kunagi pole hilja paremini teha. Tööandjate ootus on eriti Tööinspetksioonile ja Terviseametile, kellelt oodatakse rohkem nõuandeid. 
  • Tööandjate varajane kaasamine tervisekaitsmisel.    
  •  Paindlike töösuhete ja kaugtöö mõistlik ja kiire regulatsioon, sh ka töölepinguga kaetud punktid. Ning kuidas reguleerida kohustused ja vajadused nii, et poleks ülemäära reguleeritud. 
  • Ning oluline on ka tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmete erisoodustusmaksust vabastamine. 
  • Sealhulgas on oluline töötervishoiu võimaluste maksimeerimine ning paindlik ajutine töövõimetus. On haigusi, kus inimene saaks osakoormusega töötada. Ka osaline töövõimetus võiks olla hea lahendus. 
  • Samuti on oluline läbi mõelda töötaja – tööandja – töötervishoiu arst, perearst- eriarst suhete vastutused ja kohustused.

 

 Artikkel põhineb Tööandjate Keskliidu seminaril „Tervisekriis ja selle mõju tänastele töösuhetele“ ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja seminari “Kui palju maksab terve töötaja?” tehtud ettekandel.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×