Tööandjate Keskliit

Kuus ettepanekut innovatsiooni ökosüsteemi korrastamiseks

Tööandjate Innovatsiooni Käivituskoja juhi Ivo Suursoo eesvedamisel tegid tööandjad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud, kuidas panna innovatsiooni ökosüsteemi sünkroonis toimima.

Statistikaameti 25. mail avaldatud andmed näitavad, et innovaatilisus on küll kõrge, kuid suurim ohutegur on, et vaid kümnendik ettevõtetest tegeleb süsteemselt eristuva toote või teenuse arendamisega,“ ütleb Ivo Suursoo.

„See näitab, et innovatsiooni ökosüsteemi fookus süsteemsel eristuval konkurentsieelisel on möödapääsmatu selleks, et Eesti majanduse lisandväärtus kasvaks. Just lisandväärtuse kasv on meie üldise heaolu allikaks,“ selgitab Suursoo.

Eesti poliitikakujundajate poolt on kokku lepitud strateegiadokumendi TAIE 2035 majanduse arengu suur tulemuseesmärk – tootlikkus 110% Euroopa Liidu keskmisest ning arenguprogramm selle elluviimiseks.

„Meil on käimas hulk tegevusi, aga samas tunnetame ettevõtjatena, et on vaja tegutseda ka selle nimel, et innovatsiooni ökosüsteemi kõik osapooled oleksid paremas sünkroonis,“ ütleb Ivo Suursoo. Tema sõnul puudub täna innovatsiooniteemal riigil ühtne narratiiv, mis kõnetaks ka laiemat avalikkust nagu seda teevad mõisted „tiigrihüpe“ või „rohepööre“.

Mida tähendab parem sünkroonsus?

  • osapooled on inspireeritud samast visioonist (ühine narratiiv);
  • mõistavad üksteise keelt (kokkulepitud definitsioonid);
  • joonduvad üheselt mõistetavate visiooni eesmärkide taha (mõistetava sisuga võtmetulemused);
  • tegevusi tehakse teadliku sihtgrupi valikuga, lähtudes ühtselt kokku lepitud raamistikust – ettevõtte arengutee innovatsioonimahukaks ettevõtteks (innovatsioonitrepp);
  • lisaks innovatsiooni ökosüsteemi pingutustele on kehtestatud riigiülene nügimispoliitika (innovatsiooninõel ja -küpsis ehk rahvapäraselt piits ja präänik). Nügimise nõel – majandusaasta aruandes TAI tegevuse raporteerimise kohustus ning nügimise küpsis – finantsstiimul TAI tegevusi teinud ettevõtetele;
  • innovatsioonipoliitika juhtimiseks on olemas mõistliku operatiivsusega tegelikud andmed ja neid tagasisidestatakse ettevõtjatele (andmed kogutakse läbi majandusaasta aruannete ja ettevõtetele tagasisidestatakse võrdlusandmed oma sektori teiste ettevõtetega läbi ettevõtjaportaali).

Kokkuvõttes leiavad ettepanekud koostanud Ivo Suursoo, Mart Maasik ja Andres Haavel, et lisaks suurele numbrilisele eesmärgile tuleks visioon ühiskonda laiemalt kohale viia. Samuti kohendada ühele pildile vahekiht suure eesmärgi ja igapäevaste tegevuste vahel.

„Kuus konkreetset ettepanekut riigi ja erasektori paremaks koostööks”.

Tööandjate ja riigi koostööd innovatsiooni vallas kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 23.05.22 sõlmitud koostöömemorandum,  et suurendada omavahelist koostööd ettevõtete teaduse-, arenduse- ja innovatsioonialase teadlikkuse tõstmiseks. Nii Eesti Tööandjate Keskliit kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium panustavad „Eesti 2035“ strateegia eesmärgi saavutamisse ning pingutavad, et tõsta ettevõtete teadus- ja arenduskulutuste tase 2% SKP-st.

Fotode autor: Aron Urb.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×