Tööandjate Keskliit

Euroopa Liidu liikmesriikide enamus: miinimumpalga ettepanek ei peaks olema direktiiv

Eelmisel nädalal esitas Euroopa Komisjon Euroopa tasandi miinimumpalga direktiivi ettepaneku. Komisjoni ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument ja mõjuhinnang

Komisjoni mõjuhinnangu kohasel ei ole enamikus liikmesriikides miinimumpalk piisav ja/või ei kata see kõiki töötajaid. Seepärast luuakse kavandatava direktiiviga raamistik, mis aitab tõsta miinimumpalga taset. 

Lühidalt direktiivist:

  • Komisjon lubab, et kehtestatud raamistik austab riikide traditsioone ja sotsiaalpartnerite rolli palgaläbirääkimistel riiklikul ja kohalikul tasandil.
  • Kehtestatakse miinimumstandardid, mis ei kohusta liikmesriike kehtestama seadusega miinimumpalka ega näe ette miinimumpalga taset.
  • Komisjon soovib oma ettepanekuga edendada kollektiivseid palgaläbirääkimisi kõigis liikmesriikides.
  • Riigid, kus kehtib kohustuslik miinimumpalk, peaksid kehtestama tingimused miinimumpalga piisava taseme tagamiseks. 
  • Lisaks tuleb ettepaneku kohaselt paremini tagada ja kontrollida seda, et riikides kehtestatud miinimumpalga kaitse ka tegelikult toimiks. Komisjon leiab, et nõuete täitmine ja selle tagamine on oluline selleks, et töötajad saaksid ka tegelikult miinimumpalgale loota ning et ettevõtjad oleksid kaitstud kõlvatu konkurentsi eest. 

Enamus liikmesriike leiab, et Euroopa tasandi miinimumpalga ettepanek ei peaks olema direktiivi vormis, vaid piisaks Euroopa Liidu nõukogu soovitusest, mis ei ole siduv, vaid pigem suunanäitajaks. ELi miinimumpalga direktiivi ettepanekule eelnes kaks konsultatsiooni, kuhu andis sisendi ka Eesti Tööandjate Keskliit. Väga tugevalt räägib ELi tasandi miinimumpalga direktiivi vastu Euroopa tööandjate keskorganisatsioon BusinessEurope. 

BusinessEurope argumendid, millega ka Tööandjad nõustuvad

  • EL puudub pädevus Euroopa palga alammäära kehtestamiseks direktiiviga, sest see on vastuolus EL aluslepingu art 153 (5) ning oleks EL poolne sekkumine liikmesriikide palga kokkuleppe- ning töösuhete reguleerimise süsteemidesse. 
  • ELi miinimumpalga algatus peab respekteerima riikide kompetentsi ja sotsiaalpartnerite autonoomiat palgaküsimuste läbirääkimistel. Direktiivi vormis (kohustus liikmesriikidel see oma õigusesse üle võtta) esitatud ettepanek seda kindlasti ei tee. 
  • Palgakasv saab tugineda vaid majanduskasvul ning peab arvestama ka tootlikkuse tasemega. Vastasel juhul võime kahjustada oluliselt  ettevõtete konkurentsivõimet ja ühtlasi ka nende võimet luua töökohti ning tööjõudu palgata. 
  • Sotsiaalpartnerid peavad saama sõltumatult pidada sotsiaaldialoogi, mitte poolkohustuslikke kollektiivläbirääkimisi, mille on kehtestanud riigiasutused.
  • See ettepanek mitte ei aita ettevõtteid, kes võitlevad oma ellujäämise eest COVID-kriisist, vaid pigem muudab neil keerulisemaks töökohti säilitada. 

Järgmised sammud

Komisjoni ettepanek esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks. Nõukogus saavad liikmesriigid oma seisukohti esitada. Siiani on Eesti ametlik seisukoht olnud, et Eesti jaoks on oluline säilitada riikliku miinimumpalga kehtestamise raamistik, kus töötasu miinimum kehtestatakse lähtuvalt tööandjate ja ametiühingute esindajate kokkuleppest. Esitatud direktiivi ettepaneku osas ootab Sotsiaalministeerium Tööandjate keskliidu seisukohta 13.novembriks, et kujundada Eesti seisukohad ELi nõukogus läbirääkimisteks.  

Direktiivi vastuvõtmise korral on liikmesriikidel aega kaks aastat, et võtta selle sätted üle siseriiklikku õigusesse.

Euroopa Komisjoni pressiteade leitav siit.

BusinessEurope positsioonipaber konsultatsioonile vastamisel siit.