Tööandjate Keskliit

Räägi kaasa: ettevõtete jätkusuutlik juhtimine

Euroopa Komisjon avas konsultatsiooni jätkusuutliku ettevõtte valitsemise ja vastutuse teemal. Avaliku konsultatsiooni eesmärk on koguda andmeid ja sidusrühmade seisukohti äriühingu kestlikku üldjuhtimist käsitleva võimaliku algatuse kohta. Eelkõige võiks see teema kõnetada tööandjate juriidilisi nõustajaid ja õigusosakondi.
Avatud konsultatsioon on leitav SIIT.

Konsultatsiooni eesmärgid:

  • koguda sidusrühmade seisukohti ELi sekkumise vajaduse ja eesmärkide ning erinevate poliitikavalikute kohta;
  • koguda andmeid, mida saab kasutada erinevate poliitikavalikute kulude ja kasu paremaks hindamiseks;
  • koguda lisateadmisi küsimuste kohta, mis seotud eelkõige riiklike raamistike, jõustamismehhanismide ja praeguse kohtupraktikaga.

Küsimused ja tagasiside on oodatud 18. detsembriks 2020.a Kristi Sõber kristi@employers.ee või Piia Zimmermann piia@employers.ee. Edastame need kokkuvõtvalt BusinessEuropile, kes paneb kokku Euroopa ettevõtete ühise vastuse 8. veebruariks 2021 Euroopa Komisjonile. 

Taust:
Hiljuti avaldas Euroopa Komisjon tagasiside andmiseks jätkusuutliku ühingujuhtimise tegevuskava, kus toodi välja, et algatuse eesmärk on parandada ELi õigusraamistikku äriühinguõiguse ja äriühingute üldjuhtimise valdkonnas. See võimaldaks ettevõtetel keskenduda pigem pikaajalisele kestliku väärtuse loomisele, kui lühiajalisele kasule. Selle eesmärk on paremini ühitada äriühingute, nende aktsionäride, juhtide, sidusrühmade ja ühiskonna huve. Samuti hallata ettevõtetel paremini kestlikkusega seotud küsimusi oma tegevuses ja väärtusahelates seoses sotsiaalsete ja inimõiguste, kliimamuutuste, keskkonna ja muude aspektidega.

Tegevuskavas esitati erinevad võimalikud poliitikavalikuid, hõlmates järgnevaid: 

  • ettevõtte juhtide hoolsuskohustus (duty of care) – arvestama peab kõigi sidusrühmade huvidega, mis on ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohast olulised või esitatud isikute poolt keda see mõjutab (nt töötajad, keskkond jne);
  • juhtide kohustus integreerida sidusrühmade huvid ja ettevõtte jätkusuutlikkuse riskid, mõjud ja võimalused ettevõtte strateegiasse – järgides asjakohaseid protseduure – mõõdetavate ja ajaliselt piiratud teaduspõhiste eesmärkidega;
  • siduvate eeskirjade määratlemine ELi tasandil, et tugevdada direktorite kohustuste täitmist ettevõtte huvides;
  • uus äriühingujuhtimise kord, mis mõjutab näiteks direktorite töötasu;
  • ettevõtted võtavad meetmeid nende kahjulike jätkusuutlikkuse mõjude, näiteks kliimamuutuste, keskkonna- ja inimõiguste (sealhulgas töötajate ja laste töö) ära hoidmiseks nende endi tegevuses ja väärtusahelas, tuvastades ja ennetades asjakohaseid riske ning leevendades negatiivseid mõjusid – hoolsuskohustus (due diligence). Sellise kohustuse võiks kavandada olemasolevate autoriteetsete suuniste põhjal, kasutades ÜRO väljatöötatud ja hiljem OECD laiendatud väljakujunenud määratlusi.

Lisaks on ka Euroopa Parlament koostamas kahte omaalgatuslikku raportit ettevõtte hoolsuskohustuste ja vastutuse kohta ja äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta, mida plaanitakse hääletada täiskogus enne 2020. aasta lõppu. 

Euroopa ettevõtete katusorganisatsioon BusinessEurope on äriühingujuhtimise tegevuskava ja hoolsuskohustuste tagasiside andmisega aktiivselt seotud. Kohtuti teemaga tegelevate volinikega, volinike kabinettidega ja spetsialistidega, käidi Euroopa Parlamendis kohtumas nii omaalgatusliku raportite raportööridega kui komisjonide ametnikega, et selgitada neile BusinessEurope põhisõnumeid: 

  • vajadus EL tasakaalustatud lähenemisviisi järele on olemas, kuid see peab võtma arvesse proportsionaalsust ja peab olema realistlik selles osas, mida ettevõtted saavad ja suudavad teha, ega ohustaks Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet maailmas;
  • kohustusliku hoolsuskohustuse (due diligence) kehtestamise korral ei tohiks see minna kaugemale tarnijate esimesest kihist/tasemest, ega kehtestada tulemuste kohustust;
  • igasugune kehtestatud kord peaks välistama VKEd või siis olema kohandatud nende vajadustele;
  • ettevõtjaid ei tohiks vastutada kahju eest oma väärtusahelas, kui nad pole seda otseselt põhjustanud, ei saa sellest mõistlikult teadlik olla või kui nad on võtnud tarvitusele selle vältimiseks vajalikud meetmed;
  • kõik nõuded peavad olema kooskõlas OECD ja ÜRO põhimõtetega (raamistikud, millega ettevõtted ja valitsused on paremini tuttavad) ega tohi kattuda teiste olemasolevate ELi nõuetega, näiteks mittefinantsaruandlus.