Tööandjate Keskliit

Avalda arvamust: välismaalaste seaduse ja haridusteemaliste seaduse muutmise eelnõu

Siseministeerium on saatnud Riigikogule menetlemiseks Välismaalaste seaduse (VMS), kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse (241 SE) (edaspidi nimetatud „eelnõu“).

Käesoleva aasta alguses kooskõlatusringil olnud eelnõuga võrreldes on lisandunud töötamise regulatsiooni muudatused ning veidi leebemaks muudetud õpirändega seotud muudatused.

Alljärgnevalt kokkuvõte peamistest ettepanekutest. Parema ülevaate saamiseks soovitame lugeda ka eelnõud ja seletuskirja. 

Eelnõuga on plaanis Eestis töötamise regulatsioonis teha järgmised suuremad muudatused:

1) Lubada välismaalasel lühiajaliselt töötada ainult pikaajalise viisa (edaspidi D-viisa) alusel ja piirata lühiajaliselt töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist samadel tingimustel 

Kehtiva seaduse kohaselt võivad Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt, viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline töötamine on registreeritud. Välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, on keelatud Eestis töötada. 

Muudatusega sätestatakse, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellele on antud D-viisa VMS-i alusel ja kelle lühiajaline töötamine on PPA-s registreeritud.

Pikaajaline (D) viisa on siseriiklik viisa, mida võib anda välismaalasele ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks.

D-viisa võib anda kuni 12-ks järjestikuseks kuuks viibimisajaga kuni 365 päeva ja selle kehtivusajal võib viibida ülejäänud Schengeni alal kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. 

Lisaks võib muudatuse kohaselt lühiajalise töötamise eesmärgil Eestis ajutiselt viibiva välismaalase, kes on alaealist last üksi kasvatav vanem, alaealisele lapsele anda viisa samadel tingimustel kui välismaalasele.

Ülejäänud juhtudel välismaalase pereliikmetele viisat samadel tingimustel ei anta.

2) Kehtestada töötasu nõuded lühiajalisele töötamisele hooajatöötajana ja ajutiselt lühendada hooajatöötajana töötamise perioodi

Ajutiselt lühendatakse hooajatöötajana Eestis töötamise lubatud perioodi ja sellel ajal on lühiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana lubatud kuni 183 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.

Muudatus on kavandatud kehtima kuni 2022. aasta 30. aprillini. Peale nimetatud kuupäeva on töötamine hooajatöötajana lubatud 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.

Muudatusega sätestatakse, et tööandja on kohustatud maksma hooajatöötajale tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud hooajast sõltuvate tegevuste põhitegevusala EMTAK-i tähtkoodi kohase Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga, kui hooajast sõltuv töö on kehtestatud EMTAK tähtkoodi põhitegevusala täpsusega, või põhitegevusala vastava alamtegevusala esimese taseme EMTAK-i tähtkoodi kohase Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga, kui hooajast sõltuv töö on kehtestatud EMTAK tähtkoodi põhitegevusala alamtegevusala täpsusega.

Hooajatöötajast lihttöölisele on tööandja kohustatud maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne 80%-ga eelnimetatud tasust.

Tegemist on juhtudega kui hooajatöötaja ametikoht on lihttööline. Ametikoht tuleb märkida PPA-le esitatavas lühiajalise töötamise registreerimise taotluses.

3) Kehtestada välismaalase Eestis töötamisele täistööajaga töötamise nõue 

Kehtestatakse tööandjale kohustus kinnitada, et ta ei ole eelnenud 12 kuu jooksul koondanud täistööajaga töökohta, mille täitmiseks taotletakse välismaalase töötamist. 

Eesmärk on vältida kohaliku tööjõu asendamist välistööjõuga.

Lühiajalise töötamise registreerimisel tõendab tööandja seda taotluse allkirjastamisega.

Erand:

Pikaajalise viisa ja täistööajaga töötamise nõuet ei kohaldata, kui töötatakse õpetajana, akadeemilise töötajana, teadlasena või noorsootöötajana.

Sätestatakse, et lühiajaliselt võib Eestis töötada ainult täistööajaga.  

Eestis õppimise regulatsioonis on kavas luua järgmised muudatused:

1) piiratakse pikaajalise viisa andmist Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele

Erand tehakse:

a) üksikvanemate alaealistele lastele;

b) teadus-arendustegevuse eesmärgil töötavatele akadeemiliste töötajate abikaasale ja alaealisele lapsele ja täiskasvanud puudega lapsele;

c) doktoriõppesse vastuvõetud välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täiskasvanud puudega lapsele. 

2) täpsustatakse välismaalast õppima kutsuvale õppeasutusele esitatavaid nõudeid;

Lühiajalise või pikaajalise viisa taotlemisel õppima asumiseks peab välismaalane olema vastuvõetud riiklikult tunnustatud põhikooli, gümnaasiumisse, kutseõppeasutusse või kõrgkooli. Viisa saamise aluseks ei sobi õppima asumine huvikooli või täienduskoolitusasutusse.

Kõrgkoolil  peab olema kehtiv  institutsionaalne akrediteering.

Võrredes jaanuaris kooskõlastamisele saadetud eelnõuga, on nüüd loobutud nõudest, et kolmandate riikide kodanikele viisa või elamisloa andmiseks on vajalik, et õppima asutakse õppekavale, mille aluseks on tähtajatu õppeõigus.  

3) õppeasutusele seatakse kohustus nõuda üliõpilaselt õppekulude hüvitamist, kui välismaalane on vastu võetud õppeasutusse ja omab seaduslikku alust ajutiseks  Eestis viibimiseks õppimise eesmärgil või kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa õppimiseks.  

Erand tehakse välismaalasele, kes õpib eestikeelsel õppekaval. 

4) lõpetatakse tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalastele vajadusepõhise õppetoetuse maksmine;

Õppimiseks antud tähtajalise elamisloaga välimaalane ei saa vajaduspõhist õppetoetust. Välismaalasel peab Eestis elamiseks olema piisav sissetulek.

5) kehtestatakse lisatingimused tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalase abikaasale elamisloa andmiseks;

Tähtajalist elamisluba saab taotleda siin 2 aastat elamisloa alusel (tähtajaline elamisluba õppimiseks) elanud välismaalase abikaasa.

Erand tehakse doktoriõppes õppima asuvate välismaalaste abikaasadele.

Õppija, tema  juurde elama asunud abikaasa või lähedase sugulase elamisloa kehtivus lõppeb 30 päeva pärast seda, kui õppija on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud. 

6) korrastatakse Eestisse elama jäämise tingimusi välismaalastele, kes on asunud Eestisse elama õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud.

Õppija, tema  abikaasa või lähedase sugulase elamisloa kehtivus lõppeb 30 päeva pärast seda, kui õppija on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.

Õppimiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata Välismaalaste seadusest või muust seadusest tuleneva kohustuse.

Täiendatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise lisatingimust, mille kohaselt peab  välismaalane olema Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat. Uue versiooni kohaselt ei arvestata nõutava Eestis elamise aja hulka õppimiseks antud tähtajalise loa alusel Eestis viibitud aega.

Eelnõu on praeguse seisuga võetud Riigikogu menetlusse.