Tööandjate Keskliit

Kutseharidus seisab ristteel

Lõppeval aastal tehakse kutsehariduses tagasivaateid ja tulevikuplaane nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt.

Euroopa Komisjon avaldas 1. juulil 2020. a. oskuste tegevuskava ja novembris jõustus Euroopa Nõukogu soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta[1].

Oskuste tegevuskava peamiseks eesmärgiks on suunata varasemast rohkem tähelepanu inimeste oskuste arendamisele ja tööturu vajadustega vastavusse viimisele ning suurendada töötajate valmisolekut rohe- ja digipöördega kohanemisel aga ka koroonaviiruse pandeemiast tingitud sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamisel. Tegevuskava pakub tulevikuväljakutsetega toime tulemiseks välja 12 meedet, sh kutsehariduspoliitika uuendamine ja kutsehariduse sisu kaasajastamine.

Kas oskused loevad ja mida peaks kutseõppes õpetama?

Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. See eeldab ühelt poolt inimeste valmisolekut karjääripööreteks ning ümberõpet ja enesetäiendamist kogu elukaare jooksul ning teiselt poolt muutuvatele oskustele kiiresti reageerivat haridussüsteemi. Ka elanikkonna vananemine toob kaasa uued väljakutsed tööturul ja sotsiaalvaldkonnas, muutuvad töö tegemise viisid ja ootused tulevasele töötajale. Aastaks 2035 kasvab veelgi nõudlus tehnoloogiaga seotud oskuste järele. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) prognoosib 2025. aastaks üha rohkem tööd tehnikutele ja keskastme spetsialistidele, väheneb aga nõudlus nt põllumajandustöötajate ja oskus- ja käsitööliste ametite järgi. Inimestel aitavad tööturul kohaneda üld- ja tulevikupädevused ning vähemalt paaris valdkonnas süvitsi minevad erialapädevused. Hariduses omandavad üha suurema kaalu paindlikud ja praktilised täiendusõppevõimalused ja töökohapõhised õppevormid.

Oskused on ka valmiva Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035 läbiv prioriteet, mis seab üldeesmärgi, et Eesti inimestel oleks teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. Ka Eesti haridusstrateegia üks kolmest võtmeprioriteedist keskendub oskustele fookusega, et õpivõimalused vastaks ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.

Eesti kutseharidussüsteemi viimane suurem sisuline uuendamine, sh õppekavade sidumine kutsestandarditega toimus pea kümme aastat tagasi, samuti on uueks ja värskeks saanud kõik koolimajad ja töökojad.

Ometi jätkas haridustee valikul Eestis 2019. a põhikooli lõpetanutest üldhariduses veidi üle 70% ja u 26% kutsehariduses. Kutsehariduse populaarsust ei ole noorte seas suudetud kasvatada, see on enam hinnatud täiskasvanute hulgas. Pea pooled kutseõppe õpilased on täiskasvanud. Õppetöö katkestamise määrad olid 2019. a aga endiselt kõrged, kutsehariduses katkestas 20% ja kõrghariduses 21% õppuritest[2]. Kutsekeskhariduse lõpetanute palgatase võrreldes gümnaasiumi lõpetanutega püsib kõrgem vaid esialgu ning on oluliselt madalam kõrghariduse lõpetanute palgatasemest. Võib küsida, kuidas on kutseoskused tööturul väärtustatud ja kui oluline on kutsekoolis kujundada ülekantavaid oskusi ja võimet muutuvates oludes toime tulla?

Eesti gümnaasiumi- ja kutsekeskhariduse lõpetajate tööhõivemääras aga erinevust praktiliselt ei ole. Kutsekeskhariduse või 5. taseme kutseharidusega noorte täiskasvanute tööhõive määr on OECD riikides keskmiselt 9% võrra kõrgem kui sama taseme üldharidusega täiskasvanutel. Eesti on erand – kutsekeskhariduse või 5. taseme kutseharidusega 25–34-aastaste tööhõive määr oli 81% ja sama taseme üldharidusega inimeste tööhõive 82%.

Tänavune OECD haridusülevaade Education at a Glance 2020 keskendub kutseharidusele ja mh toob esile, et Eestis on kõige suurem tehnika, tootmise ja ehituse valdkond, milles omandab kvalifikatsiooni 50% keskharidustasemel kutseõppe lõpetanutest. See osakaal on riikide hulgas üks suuremaid ja tugevalt üle OECD keskmise 33%.

Päris palju oleneb ka tööandjate ja nende esindajate arvamusest ja tegevusest, kas koolides õpetatakse õigeid oskusi, just seda, mida töömaailmas vajatakse. Praktikat ja töökohapõhist õpet pakkuvad koolide partnerettevõtted, Teie esindajad osalevad kutsehariduse nõukojas, iga kutsekooli nõunike kogus, OSKA ekspertrühmades ja õppekavade arendamises ning kvaliteedi hindamises, Teil on võimalus kujundada kutseharidus oma ootustele vastavaks!

Autor: Rita Kask, Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse büroo nõunik

[1] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020H1202(01)&qid=1607076420860&from=ET

[2] Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavade ja programmide 2019. aasta täitmise analüüs [link]