Tööandjate Keskliit

(ERR) Alaealiste tööhõive suurim probleem on töölepingu puudumine

Alaealistel ei ole töö leidmine lihtne, sest vastavalt Eesti seadustele peab tööandja alaealise palkamiseks väga palju mööndusi tegema. Samas on ka neid tööandjaid, kes seadust eiravad.

Radisson Blu restoranis on hommikuti ametis alaealised noored, kes on palgatud hommikusöögiteenindajateks, kuna siis vastab nende töögraafik seadusele, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Radissoni personalijuht Helen Ernitsi sõnul on probleeme töökohustuste täitmisega pigem nähtud üle 18aastaste noorte puhul, alaealiste kohta jätkub tal vaid kiidusõnu. Neid palkaks hotell hea meelega juurdegi, kuid seadus on selle koha pealt range.

“Kindlasti teatud ametid jäävad noorte poolt täitmata, kuna piirangud on üsna ranged. Meie oleme alati leidnud võimaluse, et võimaldada Tallinna noortel tööd teha, olgu selleks hommikusöögi teenindaja ning me saame neid vastavalt vajadusele nagu seadus ette näeb ka saata pausidele,” selgitas Ernits.

Paraku ei ole aga kõik tööandjad noorte palkamisel seadusekuulekad. “Aktuaalsele kaamerale” teadaolevalt on näiteks Pärnus pood, kus alaealise neiu ülesandeks on üheksa tundi järjest õues müüa ja hallata kahte suveniire täis lauda ning seejuures peab ta näiteks varastamise korral ise rahaliselt vastutama. Tagatipuks puudub noorukil ka kirjalik tööleping.

Kommentaarist, miks noortega kirjalikke töölepinguid ei tehta, poepidajad keeldusid.

“Leping peab olema sõlmitud enne tööle asumist. See on kirjas töölepingu seaduses, et ka laps ja lapsevanem teaks, millistel tingimustel see noor inimene üldse tööle asub,” rääkis tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.

Vanatalu sõnul ongi alaealiste tööhõive puhul põhilisteks muredeks töölepingu puudumine ning ka palga maksmata jätmine.

“Kolmandat aastat järjest me viime ka sel suvel läbi alaealiste töötingimuste sihtkontrolli ja just selle eesmärgiga, et kontrollida, kas lepinguid sõlmitakse, kas töökeskkonna poolelt on kõik korras, kas see töö, mida tehakse üldse sobib alaealisele. Eelnevatel aastatel on avastatud ettevõtteid, kus tööleping ei ole sõlmitud,” selgitas Vanatalu.

Tegelikult on aga alaealisel noorel tihtipeale üldse keeruline töökoht leida. Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on ühest küljest asi selles, et ajutist tööjõudu ei vajata nii palju, teisest küljest on aga alaealiste palkamise reeglid väga jäigad.

“Tõepoolest, võib-olla mõnevõrra võiks olla need regulatsioonid ka kergemad. Ma mõtlen näiteks seda, et alaealist ei tohi üldse ilma täisealise esindaja nõusolekuta tööle võtta. Nii või teisiti, tööandjal ei ole lihtne noort tööle võtta, tal on töökogemust vähe, teda peab palju õpetama ja juhendama. Võib-olla riik teeb selle natukene keerulisemaks kui see hädapärast tarvilik on,” arutles Tamsar.

Peale lapsevanema nõusoleku on seaduses täpselt kirjas ka tööülesanded, mida noored teha tohivad ning samuti vastavalt vanusele ja koolikohustusele ka tööaeg.

Videolippi saab näha siit>>

Allikas: ERR