Tööandjate Keskliit

(ÄP) Enn Veskimägi näitab raudset tahet äris ja hobides

Enn Veskimägi – tugev jõuline, enesekindel mees täis energiat ja tegutsemishimu. Kutsutagu teda siis Kärbete Jumalaks või manifestiga lajatajaks.

Veskimägi naudib hingetõmbepausi ja pühendub senisest enam mööblitööstuse Standard arendamisele. Teda tundvad inimesed teavad, et mõnikord on näha, et ta elab tööl oma rolli nii sisse, et kõrgemad noodid kõlavad veel koduseintegi vahel, kirjutab värske Äripäeva elustiiliajakiri Gentleman.

Detsembris 65aastaseks saanud Veskimägi näeb oma ea kohta väga hea välja – alati viisakalt riides ehk nagu ajakirjandusele meeldib teda nimetada: šikk, parfümeeritud ja särav. Reedel, mil Veskimägiga kohtume, on ta saabunud äsja jalgrattatreeninglaagrist Hispaaniast. Sealne Vahemere-äärne regioon muutub kevadel Euroopa jalgratturite mekaks. Veskimägi paistab puhanud ning tema patareid laetud.

Samas tuli energiat ka laagri ajal palju ära anda. Koos sõitmas käiv seltskond moodustab sõpruskonna “Tark ei torma”, kuhu kuulub ka näiteks Toomas Annus. Nad pole jalgrattaga jalutajad, vaid tõsised sõitjad. Hispaanias sõideti päevas keskmiselt kaheksakümmend kilomeetrit ja kuni kolm tundi. “Me ei tee seal nalja. Kui, siis rikastame üksteist anekdootidega. Ja, mis kindel, veinide maitsmine käib samuti meie kavasse,” nendib Veskimägi rõõmsalt. Hispaanias käiakse treenimas, sest Eesti teeolud ja talv ei anna võimalust sõitmiseks ning spordisaalis siserattatreening ei anna sama tunnet – värskes õhus on ju hoopis midagi muud.

Võitlemishimuline tervisesportlane.

Suvel tuuritatakse aga Eestis. “Eelmisel aastal olime Lõuna-Eestis Venemaa piiri ääres. Sel aastal läheme ilmselt Ida-Virumaale Peipsi järve äärde, kus on kõige vähem käidud,” märgib ta.

Sõidetakse kuni sada kilomeetrit päevas ning võetakse rahulikult. Eesmärk ei ole rahvaspordiüritustel tulemuse parandamine, vaid sportliku vormi ja hea enesetunde nimel harjutamine. “Treeneritena juhendavad meid Riho Suun ja Kalev Vist. Vot selline tubli tase on meie klubil,” nendib ta.

Jalgrattatreeninguid alustas Veskimägi 15aastaselt Tallinnas Mererajooni Laste Spordikoolis. Sõjaväeteenistus möödus Moskva AKSKs, kus tuli armeekoondises kaasa lüüa. Pärast teenistust, õpinguid, tööd ja pärast pikka pausi leidis end taas ratta seljast, kui oli asunud starti Tartu II Rattarallil 1982. aastal.

Tervisesportlasel, nagu ta ise ennast nimetab, on ka võistlushimu. “Kui lähed starti, siis ikka mõtled, et võtan asja rahulikult. Aga kui stardipauk käib, siis enne ei lõpeta, kui tunned, et oled hapnikuvõlas ja pulss punases,” seletab Veskimägi  emotsionaalselt.

Jalgratas on ala, mis sobib igale vanusele. Spordialadest on Veskimägi proovinud ka tennist mängida, aga sellel alal on omad nõudmised. “Sul peab olema partner, kokkulepitud kindlal kellaajal väljak, suvel sõltub veel ilmast ka. Neid kolme asja kokku viia pole alati lihtne. Rattaga, kui ilm sobib, lähed. Pärast tööd 1,5 tundi väntamist ja ongi päev täie ette läinud,” naeratab Veskimägi valgete hammaste välkudes.

Spordipisikust nakatatud pere.

Veskimägi on olnud üle 20 aasta Eesti Jalgratturite Liidu asepresident. Tema üks rollidest on olnud leida sponsoreid ja juhatusele väärikaid inimesi – alates Siim Kallasest praeguse presidendi Jaan Tootsini. “Jalgrattasport on Eestis väga populaarne ning hea tõdeda, et harrastajate arv kasvab iga aastaga,” märgib ta.

Lisaks jalgrattasõidule harrastab Veskimägi mäesuusatamist, mida hakkas 80ndatel pärast Moskva olümpiamänge õppima. Selle juurde jäi ta truuks ning õpetas ka pereliikmeid ja sõpru. Oma esimesed laskumised tegi ta Otepääl, hiljem Kaukaasias, kust saigi alguse armastus ja kirg selle ala vastu. “Üritan sõita mäel tõstukite avamisest sulgemiseni,” sõnab ta.

Spordipisikust on nakatatud kogu Veskimägi pere. “Poeg ja vanem tütar on vilunud suusatajad. Väikest tütart oleme kolm aastat õpetanud ning saab ka hästi hakkama,” tõdeb ta. Mägedes käiakase koos perega kord aastas. Põhilised kohad on Austria, Itaalia ja Prantsusmaa. Viimasel kahel aastal on pere nautinud Austria Obertauerni ilu.

Kolmas hobi on Veskimäel mootorrattaga matkamine. Mootorrattahuviliste liikmeskond kattub rattapartneritega ja tiim sõitis läbi suure osa Euroopast. “Huvitab mägede piirkond – rohkem adrenaliini. Mootorrattaga oleme kiirteid vältinud. Sellele esimesele matkale kutsusid mind sõbrad, kui mul endal veel mootorratast ja isegi lube polnud. Tsikkel anti laenuks ja esimene matk Münchenist-Milaanoni üle Alpide sai teoks,” meenutab Veskimägi 2001. aastal toimunud retke.

Tööandjate esindaja ka edasi.

Avalikkus tunneb Veskimägit aga kui tööandjate huvide eest seisjat, kelle sõnavõtud vahel ka valitsusele meelt mööda pole olnud.

Üheksa aastat Tööandjate Keskliidu volikogu esimehena on tema hinnangul pikk aeg. Kolm valimistsüklit. “See ei olnud koormav, aga nõudis lisaaega, et olla kursis ettevõtlust puudutavate seaduseelnõudega, maksundust ja sotsiaalvaldkonda puudutavate teemadega. Ei saa mainimata jätta Tarmo Kriisi (Tööandjate Keskliidu juht – toim) töökust ja asjalikkust sellel alal,” märgib Veskimägi.

Lisaks pidi kogu aeg mõtlema, mida kõike oleks vaja ära teha. “Seda peab tegema ja ehk on vaja sealt või Tööandjate Keskliidust läbi käia, peab helistama Tarmo Kriisile. Kas on midagi õhus – ikka mõtled niimoodi,” kirjeldab ta oma igapäevaseid mõtteid veel mõni nädal tagasi.

Nende aastate jooksul kasvas Tööandjate Keskliit kõige mõjukamaks ettevõtjate organisatsiooniks Eestis ja samas mitmekordistas liikmete arvu. Praegu juhib Tööandjate Keskliitu Jüri Käo. “Pakkusin juba sügisel seda ametit Jüri Käole, aga siis ta kategooriliselt keeldus, ju siis oli neil vajadus teisiti toimida,” meenutab Veskimägi.

Küsimusele, milline saab olema tema roll organisatsioonis nüüd ja kas ta kibeleb sõna sekka ütlema ja soovitusi andma pärast juhi kohalt lahkumist, jääb Veskimägi napisõnaliseks. “Olen volikogu liige ja ma isegi ei tea, mis see roll saab olema. Kui mul on mingi arvamus, siis saan seda kindlasti välja öelda. Eks aeg näitab, millist rolli hakkab mängima uus juhtkond,” lausub ta pintsakut kohendades ja end ettepoole kallutades.

Keskendub ettevõttele.

Pärast Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe kohalt lahkumist on Veskimägi põhiliseks kohustuseks nüüd juhtida 190 töötajaga mööblitööstust Standard, mis kasvas viimase kahe aastaga pärast kriisilangust käibes kahekordselt ning paisutas hüppeliselt eksporti. “Mul on täna rohkem aega Standardiga tegeleda. Standard on tänaseks ainuke Eesti kapitalil töötav mööblitööstus,” lausub Veskimägi uhkusega. Ettevõte tähistab järgmisel aastal 70. sünnipäeva.

Milline suhe on Veskimäel kaubamärkidega, mida ta arvab sellest, et siinne seltskonnaajakirjandus on teda koos kaasaga nimetanud kõige šikimaks paariks ja millised on tema maailmavaated, loe pikemalt 26. aprillilil ilmunud Äripäeva ajakirjast Gentleman.

Allikas: Äripäev