Volikogu esinaine Kai Realo: Tööandjad on organisatsioon neile, kes tahavad Eesti elu paremaks muuta

Tööandjate volikogu juhib tänavu veebruarist Eesti Kaupmeeste Liidu esindajana Kai Realo, kes igapäevatöös on Circkle K Eesti tegevjuht. Tööandjate keskliidus innustab teda kaasa lööma liikmete laiapõhjaline kaasamine, mis teeb meist atraktiivse ning tõsiseltvõetava mõjuorganisatsiooni.

Teed Tööandjate volikogu juhi tööd oma põhitöö kõrvalt ja vabatahtlikuna, panustades sinna märkimisväärselt aega ja energiat. Miks Sa seda teed?

Juba mõned aastad tagasi jõudsin ma oma karjääriga punkti, kus kõiki teadmisi ja kogemusi ei ole võimalik enam oma põhitöös igapäevaselt rakendada. Samas on minus piisavalt nö missioonitunnet, mis võimaldab asju näha mitte ainult oma ettevõtte ja oma töö vaatenurgast, vaid üldisemalt – tekkis soov kaubanduse ja ettevõtluse arengusse Eestis laiemalt panustada. Olen olnud nüüd juba aastaid Kaupmeeste Liidu juhatuses, tegutsenud Eesti Õliühingus ja Kaupmeeste Liidu esindajana ka Tööandjate keskliidu volikogus.

Ma teen Tööandjate volikogu juhi tööd selleks, et ettevõtjate ehk tööandjate hääl oleks kuulda ja seda arvestataks Eesti elu edendamisel. Ja hetkel on just minu kõva hääl ja energia see, mida ilmselt see organisatsioon vajab.

Muidugi võib vaadata ka teise nurga alt ja öelda, et ühe seni väga maskuliinse organisatsiooni etteotsa oli vahelduseks vaja üht naisterahvast. Tasakaalustamise mõttes on see kahtlemata huvitav eksperiment – 30-st volikogu liikmest ainult kaks on naisterahvad ning mina olen üks neist. Eks see volikogu esinaise koht annabki siis pisut jõuõlga juurde. Kuigi ma ei näe, et äris naised ja mehed tohutult erineks. Vähemalt mina pole seda kunagi tajunud.

Mida volikogu juhtimine Sulle endale annab?

Foto: Rait Tuulas

Volikogu annab mulle kogemusi ja suhteid, mis oleksid minu tavatöös olemata. Kui töötad aastaid ühes valdkonnas, siis kipud ikka kokku saama sarnaste inimestega ja nägema ühesugused vaateid maailmale. Töö volikogus ja üldse kaasalöömine Tööandjates laiendab mu silmaringi.

Teine pool on – ehkki võib kõlada pateetiliselt – mingi hetk tahad ikka midagi Eesti riigile või ühiskonnale üldisemalt tagasi anda.

Oled saanud volikogu esimehena mõned kuud sisse elada. Kuidas Tööandjaid kui mõjuorganisatsiooni iseloomustad?

Asusin Tööandjate volikogu juhi kohale päris põneval ajal – ees seisid Riigikogu valimised, millele järgnes meeli erutav protsess valitsuse moodustamiseks ning ülejäänut on saanud jälgida nagu kuuldemängu. Sotsiaalpartnerina on Tööandjatel olnud väga keeruline uue valitsusega koostööd alustada. Lihtsalt sel põhjusel, et valitsuse fookus on olnud mujal. Kipun nõustuma selle hinnanguga, mille andsid Vikeraadios saates „Riigi teenrid“ valitsuse saja päeva tegevust kommenteerinud ajakirjanikud – solvangud, vabandused ja alkoholiaktsiisi langetamine.

Jättes aga viimased kuud kõrvale, on Tööandjate ja riigi esindajate koostöö olnud igati konstruktiivne – kaasa on aidanud kindlasti see, et suhtumine on vastastikku lugupidav. Ka mõlemale poolele alguses võõrastel ja osaliselt vastuvõetamatutel teemadel saab rahulikult rääkida ning ennekõike ka teise osapoole seisukohti kuulata. Tööandjate poolt teeb dialoogi pidamise lihtsamaks ka asjaolu, et meie liikmed on nii äris kui ka ühiskonnas väga lugupeetud ettevõtted ja erialaliidud. Tegemist ei ole lihtsalt liikmemaksu koguva ning väikse grupi arvamusliidrite huve teeniva organisatsiooniga. Just liikmete laiapõhjaline kaasamine ja nö näited elust enesest teevad Tööandjatest atraktiivse ning tõsiseltvõetava mõjuorganisatsiooni. Me esindame reaalselt ja tänu meie aktiivsetele liikmeskonnale on meil võimalik baseeruda kogemustele ja faktidele, mitte emotsioonidele.

Mis on olulisemad teemad, millele Tööandjate keskliit peab enim tähelepanu pöörama? Mis on suured teemad, mis aktuaalsed valupunktid?

Tööandjad on oma olulisemad eesmärgid pannud kirja Tööandjate Manifesti, mille viimane versioon ilmus alles eelmisel sügisel. Tegemist on ka täna äärmiselt aktuaalsete teemadega, millest ehk enim tuleb rõhutada tööjõuga seonduvat. On selge, et Eesti demograafilist struktuuri vaadates on ja jääb ka lähiaastatel töökäsi kõvasti puudu. Kui me lisame siia veel väljakutsed tööseadusandlusega, mis ei vasta uute põlvkondade ootustele paindlikkuse osas ning selle, et haridussüsteemist väljujate oskused ja teadmised ei vasta tööturu vajadustele, siis töö tulevik tundubki väga tume.

Teoreetikud räägivad tarkadest töökohtadest, mis peaks Eestis normiks saama, jättes aga seletamata, kes siis busse juhib ja poes piima riiulile paneb. Kindlasti jõuame ükskord tehnoloogia arenguga sinnamaale, et bussid on iseliikuvad ja piima võtab laost ning toob koju kohale robot, kuid hetkel, st lähema 10 aasta jooksul, on meil siiski vaja nii neid nutikatel töökohtadel töötavaid inimesi kui ka praktilise tööalase hariduse saanud inimesi.

Ehk siis hetkel rõhutaks ma eriti just tööjõu ja haridusega seonduvat. See, et ettevõtlusorganisatsioon elab kaasa majanduskeskkonna arengule ja püüab maksude lisamist ohjeldada, on iga valitsuse ja majandustsükli ajal elementaarne.

Miks peaks ettevõte Tööandjate liige olema?

Tööandjate liige peaks olema ettevõte ja erialaliit, kes soovib, et ta hääl ja seisukohad oleks kuuldavad.

Tööandjad ei ole poliitiline organisatsioon, mistõttu ei kehti siin kunagi nõue, et kõik peaks asjadest ühtemoodi aru saama või kõigil teemadel ühesugust arvamust omama. Just laiapõhjalisus, liikmete aktiivne kaasamine ja seisukohtade baseerumine kogemustele ja faktidele – see teeb Tööandjatest organisatsiooni, mille liige tasub olla. Meil on otseseid liikmeid üle saja (koos erialaliitude liikmetega esindame enam kui 1500 tööandjat), kuid mitte tuhandetes, mis võimaldab läbi töörühmade ja projektide olla kõigil Tööandjate ettevõtmistesse kaasatud. On suur vahe, kas sa kuulud kuhugi või osaled. Tööandjad on koht, kus osaletakse ja lüüakse aktiivselt kaasa ning seeläbi panustatakse Eesti inimeste heaolu kasvu.

Tööandjate keskliit on ka sotsiaalpartner ehk me esindame riigi ees kõiki tööandjaid – alampalga läbirääkimistel, Töötukassa ja Haigekassa nõukogus ja paljudes muudes kohtades. Samuti osaleme aktiivselt rahvusvahelistes tööandjate võrgustikes ning teeme tööd ka Brüsselis, mõjutades tööandjaid puudutavaid protsesse eurokoridorides. See paneb meile suurema vastutuse vaadata suurt pilti ja pikka perspektiivi – mis on hea Eestile ja Eesti inimestele.

Kuna tööandjate roll Eesti inimeste heaolu parandamises on läbi töö andmise aspekti, siis keskendume töö ja hariduse teemale rohkem kui teised ettevõtlusorganisatsioonid. Räägime vähem majandusest, investeeringutest ja kasumist, kuigi ka need teemad on meil loomulikult laual.

Anna nõu tööandjale, kes ei leia endale kusagilt töötajaid. Mida ta peaks tegema?

Kõik sõltub sellest, miks tööandja ei leia töötajaid. Võib ollagi puhtalt demograafilisest olukorrast tingitud töökäte puudus – seda nii piirkondlikult kui ka laiemalt. Teiseks põhjuseks võib olla vastava haridustaseme ja kompetentsidega töötajate puudumine. Ning kolmandaks – pakutav töö, selle eest makstav tasu ja muud tingimused (üldjuhul juhtimiskultuur) ei vasta võimaliku töölesoovija ootustele.

Kõige keerulisem siinkohal on füüsiline inimeste puudus – kui ikka põllumajanduses ei ole kedagi lauta või põllule saata, siis siin ei olegi muud varianti kui tööjõud mujalt värvata. Farmis ja põllul töötavad juba täna targad masinad, aga ikkagi on vaja inimest, kes neid juhiks.

Hariduse ja kompetentside mittevastavus pakutavale tööle on tegelikult kasvav probleem. Räägime küll nutikate töökohtade vajadusest, aga koolis ja ülikoolis õpib matemaatika ja inseneri valdkondades järjest vähem noori. Nii toodame piltlikult öeldes ülikoolides juurde inimesi, kellel küll on kõrgharidus olemas, seda aga rakendada pole võimalik, sest vajatakse hoopis teisi teadmisi ja oskuseid. Siin aitab lühiajaliselt kutseõppe propageerimine, pikemaajaliselt aga ainult haridussüsteemi ümberkorraldamine selliselt, et see arvestaks muutuva tööjõuturu vajadustega kiiremini kui seni.

Iseenesest kõige lihtsam on töötajate puudusest üle saada siis, kui vaja on muuta tööandja kuvandit. Lihtne pigem ajalises mõõtmes. Samas ka keeruline, sest see nõuab tohutut hoiakute muutmist – kuidas tööandjad on harjunud inimestesse suhtuma, milline on organisatsiooni kultuur. Klassikalist head juhtimistava ei ole Eestis väga pikalt olnud ja täna toimib see peamiselt kogemuse edasikandmise baasilt. Ehk kogedes kuskil head juhtimist, proovid ise juhiks saades sarnaselt käituda.

Kui oluline on Sulle vastutustundliku ettevõtluse teema? Tööandjad veavad näiteks algatust Annetame Aega ja on viiendat aastat toimuva koolinoortesse ettevõtlikkust süstiva Minu Lugu üks eestvedajaid. Samuti tegeleme sellega, et tööandjad võtaksid parema meelega tööle vähenenud töövõimega inimesi.

Mul on hea meel, et vastutustundlikkuse teema leiab Eesti ühiskonnas aina enam kandepinda. Siiani tundus see pigem rahvusvaheliste suurfirmade veider käitumine, millest aru ei saadud.

Vastutustundlikkus näitab organisatsiooni küpsust. Kui ollakse klassikalisest elan/suren faasist välja tulnud, siis mõeldakse ka laiemalt – kuidas oma tegevusega võimalikult vähe kahju korda saata ja anda ühiskonnale midagi tagasi. Keegi ju ei eksisteeri üksi.

Aga ma arvan, et eestlase peas ei ole vastutustundlikkusele veel väga selget kohta, pigem toimub kampaaniapõhine lähenemine. Kui keegi initsiatiivi algatab, nagu ka Tööandjad seda teinud on, siis sellega liitutakse meelsasti. Aga meil läheb veel aega, kuni vabatahtlik töö ja vastutustundlik käitumine saab enamike inimeste/ettevõtete jaoks normaalseks elu osaks, millele ollakse valmis ka iseseisvalt ja ilma kampaaniata panustama.

Küsis Gea Otsa