Tööandjate Keskliit

Valitsus andis riigikogule üle lisaeelarve eelnõu

Täna avalikustas valitsus lisaeelarve, kust nähtub kate viimastel nädalatel arutatud kriisimeetmetele. Lisaeelarve fookus on valitsuse sõnul Eesti töötajate ja ettevõtjate kiire toetamine ja koroonaviirusest tingitud majanduslanguse leevendamine.

Riigikogu asub lisaeelarvet kiirkorras arutama järgmisel nädalal ja tõenäoliselt võetakse see 15. aprillil vastu.

Rahandusministeerium uuendas lisaeelarve tegemise eel majandusprognoosi, selle järgi võib Eesti tänavune majanduslangus ulatuda 8 protsendini, võrreldes eelmise prognoosiga 10 protsendini. Valitsuse meetmed aitava kriisi sügavust majanduse jaoks leevendada.

Ettevõtete toetamiseks pakub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriuml lisaeelarves abi läbi sihtasutuse KredEx Eesti. See aitab leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. KredExi paketid on välja töötatud vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumidele ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada. KredEx hakkab pakkuma laenukäendust, käibelaenu ja investeerimislaenu. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu hakatakse eraldi toetama väikeettevõtteid ning turismisektorit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnas suunatakse täiendavaid vahendeid ka teedeehitusse ja nn viimase miili väljaehitamisse. Ettevõtete strateegilisteks investeeringutest suunatakse 300 miljonit eurot, eraldi toetatakse transpordisektorit.

Töötamise toetamiseks suunatakse Eesti Töötukassa kaudu 250,6 miljonit eurot meetmesse, mis aitab eriolukorras säilitada töötajate sissetuleku. 

Meditsiinisüsteemi abistamiseks eraldatakse Haigekassale vahendid selleks, et kompenseerida esimese kolme haiguspäeva kulu. Lisaks saab meditsiinisüsteem haiglate, kiirabi ja teiste erakorraliste kulude katmiseks lisaraha 200 miljonit.

Sotsiaalvaldkonnas võimaldatakse veel sotsiaalkindlustusameti kaudu lisaeelarvega hariduslike erivajadustega laste vanematele hoolduslehe andmine. Lisaks tehakse töövõime hindamise ja puude raskusastme automaatse pikendamise muudatus.

Maksu- ja aktsiisialased soodustused vähendavad kulusid ja leevendavad tähtaegu ning intressimäärasid. Transpordi- ja kodukulude leevendamiseks langetab valitsus kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuse aktsiisimäärasid. 

·         Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt. 

·         Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Kodumajapidamistele tähendab see maagaasi odavnemist 7,1 protsenti. 

·         Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele too see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra. Lisaks kehtib elektri suurtarbijatele soodustus

Maksu- ja Tolliamet jätab maksuvõlalt intressid märtsis ja aprillis arvestamata. Lisaks vähendatakse maksuvõlalt arvutatava intressi määra tänaselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile ja antakse maksuhaldurile õigus ajatamisel vähendada intress nullini. Füüsilisest isikust ettevõtjate eest tasub riik esimese kvartali avansilise sotsiaalmaksu ise. Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue. 

Sotsiaalmaksu arvelt tehtavad pensionimaksed teise sambasse peatab riik tänavu 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. 2020. aasta oktoobris saavad kõik kohustusliku kogumispensioniga liitunud otsustada, kas loobuda ka omapoolsest sissemaksest. Selleks tuleb oktoobris esitada vastav avaldus. Inimestele, kes otsustavad omapoolseid sissemakseid jätkata, on ette nähtud kompensatsioonimehhanism.

Loe lähemalt valitsuse koduleheküljelt

Jälgi meid Facebookis   
×