Tööandjate Keskliit

Välismaalaste seaduse muutmise arengud

8. veebruaril sai läbi üks etapp välistööjõu seadusemuudatuste teemal – lootus, et valitsus võtab vastu välistööjõu leevendamiseks muudatuste paketi sai lõplikult oma kurva otsa. Sisserände piirarvu ei suurendata ega kaotata, nagu Tööandjad on taotlenud, samuti ei võetud kuulda enamusi sisserände töögrupis välja töötatud ettepanekutest.

Selgituseks

Eelmisel aastal käis Siseministeeriumis koos Sisserände töörühm, kuhu kuulusid lisaks Tööandjatele veel Study in Estonia, Kultuuriministeeriumi, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, Tallinna Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi, Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti esindajad. Pikkade läbirääkimiste tulemusena jõuti järgmise kompromisslahenduseni:

Kompromissettepanek töörände reguleerimiseks

Seaduslik alus töötamiseks

Kehtivus

Piirarvu arvestus

Palgakriteerium

Lõimumiskohustus

1. Lühiajaline töötamine ajutise viibimisalusega (viisa, viisavaba viibimine vä hooajatöö)

Kuni 1 aasta

Ei kuulu arvestusse

Eesti keskmine brutokuupalk

Puudub

2. Lühiajaline töötamine tähtajalise elamisloaga töötamiseks (ei ole pikendatav ega saa taotleda uut järgneva 1,5 aasta jooksul)

Kuni 2 aastat

Ei kuulu arvestusse

Eesti keskmine brutokuupalk

Puudub

 

 

3. Tähtajaline elamisluba töötamiseks

Kuni 5 aastat

Kuulub piirarvu alla

Eesti keskmine brutokuupalk

Kehtib väärtusnormina

 

 

4. Tähtajaline elamisluba töötamiseks

Kuni 5 aastat

Ei kuulu arvestusse

1,5 -kordne Eesti keskmine brutokuupalk

Konkreetsed kohustused tööandjale ja välismaalasele (VV või SiM määrusega)

 

5. Tähtajaline elamisluba töötamiseks (tippspetsialist)

Kuni 5 aastat

Ei kuulu arvestusse

2 -kordne Eesti keskmine brutokuupalk

Puudub

 

Kvoodi kaotamise või suurendamise asemel otsustas valitsus minimaalselt pikendada lubasid, mille alusel saab Eestis lühiajaliselt töötada. Selle asemel, et majandusele uut hoogu lükata, valiti kogu muudatuste ettepanekust välja üks probleemile leevendust pakkuv lahendus viiest, ning otsustati kogu töögrupi terviklahendust toetada kosmeetilise muudatusega – viia tippspetsialistid kvoodi alt välja (tegelikult olid IT-ettevõtted juba varem niikuinii koodi alt väljas) ning lubada kõrgelt makstud välisspetsialistil kolme kuu ulatuses lühiajaliselt Eestis kauem viibida kui varasemalt oli lubatud. Lisaks tegi valitsus ettepaneku viia sisse A2 tasemel eesti keele oskuse nõue välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud ja soovivad taotleda uut elamisluba või pikendada olemasolevat. Elamisloa pikendamise ajaks peaks olema välismaalane Eestis elanud viis aastat.

Siseminister Andres Anvelt ütles ministeeriumi pressiteates, et sisserände kõrval peab rohkem tegelema Eesti tööjõu ümber- ja täiendõppega, eriti piirkondades, kus tööpuudus kõrgem. „Panustada tuleb Eesti tööjõu täiend- ja ümberõppesse, et ka kõrgema töötuse määraga piirkondades suureneks tööhõive,“ ütles ta.

Sisuliselt jõudis valitsus kokkuleppele mitte midagi teha, et ettevõtjaid tegelikult aidata. Tööjõupuudus kestab ja see teeb meid jätkuvalt murelikuks. Eurostati andmetel jääb Eestis 2018 juba 14 tuh tööealist puudu. Tööjõupuudust võimendab samal ajal elanikkonna vananemine, mis viib igal aastal tööturult pensioniealiseks saamise tõttu välja umbes 10 tuhat inimest.

 

Jälgi meid Facebookis   
×