Tööandjate Keskliit

Töötaja avatus teeb vähenenud töövõimega inimese värbamise võimalikuks  

AS Svarmil on Virumaa ettevõte, mille 230 töötajast 82 on vähenenud töövõimega. See aga ei takista neil edukalt täitmast erinevaid ametikohti – alates õmblejatest ja tootmistöölistest kuni kontoripersonalini. Kuidas sellise lahendusi on jõutud ning millised trendid meid tööturul ees ootavad, selgitab Svarmili juht Merle Roste.

Foto: Kristiin Kõosalu

Kas see on olnud teadlik valik, et meeskonnas on nii palju vähenenud töövõimega inimesi? Aus vastus on, et see on kujunenud nii pikema aja jooksul. Kui eksisteerib vajadus täita vakantne töökoht, ei ole teatud puudused tervises taksituseks. Eelkõige on inimeste valikul kriteeriumiks nende oskused ja soov seda tööd teha. Kui sellega käib kaasas ka vähenenud töövõime, on minu kui tööandja valik ja võimalus leida viis, kuidas asjad korraldada nii, et rahul oleks nii töötaja kui tööandja. On ka selliseid olukordi, kus töövõime väheneb töötamise ajal. Paindlikkus ja avatus on märksõnad, mis aitavad ka siis lahendusi leida.

Kas ja milliseid ümberkorraldusi olete pidanud tegema, et vähenenud töövõimega inimeste töötamist võimaldada? Kõige rohkem tuleb teha ümberkorraldusi töökeskkonnas – näiteks töökoha ümberkujundamine, spetsiifilised abivahendid vastavalt inimese võimekusele ning kõige olulisem –  tuleb pidevalt mõelda, et töökeskkond ei süvendaks puuet ning et töötaja saaks sooritada vajatavad tööoperatsioone ilma lisanduvate tervisekahjudeta.

Riik pakub tööandjale toetavaid teenuseid, olete neid kasutanud? Teeme koostööd Töötukassaga – oleme konsulteerinud tööalase ergonoomika osas ning soetanud nende abiga tööks vajalikke abivahendeid.

Mis on kitsaskohad, mida oled inimeste värbamisel tajunud, mistõttu võib jääda vähenenud töövõimega inimene tööturult eemale? Avatud dialoog värbamise protsessis töötaks hästi, kuid inimesed on siiski tagasihoidlikud. Või vastupidi, hirmul, et ei saa tööd, kui puudustest räägivad. Samuti on tööotsijale hästi teada, et nad ei ole kohustatud isiklikke andmeid avaldama ning ei mõista, et isegi kui tööandja tutvustab töökohaga seonduvaid riske, ei pruugi see inimeses tekitada soovi oma võimekusest seoses pakutava ametikohaga rohkemat infot jagama. Õnneks, on olukord paranenud ning on harvad juhused, kus tööle vormistatud töötaja tervislik seisund ei luba kokkulepitud tööd sooritada.

Millised on trendid teistes riikides, kellega koostööd teete? Oleme neis protsessides veidi maas oma lääne naabritest. Meil on jätkuvalt veendumus, et kui näiteks on tootmises vahetustega töö, siis ühe vahetuse katab ära üks töötaja. Meie naaberriikides on üha tavapärasem, et vahetuse katab ära kaks või isegi kolm inimest, mis tähendab, et üha rohkem inimesi käib tööl vähendatud töögraafikuga. Ilmselgelt tekitab see tootmisekorralduses teatud muudatusi, kuid põhisõnum on siiski see, et töötaja tervislik seisund ei luba kaheksatunnises vahetuses töötada. Sellisel juhul tulebki kombineerida töögraafikuid, et vajatav töö saaks tehtud. Julgen ennustada, et järgneva viie aasta jooksul peavad kõik tööandajad, kellel personali leidmisega probleeme on, sellega silmitsi seisma ja ümberkorraldusi planeerima.

Samuti on näha, et vähenenud töövõimega tööotsijate keskmine vanus on langenud ehk me räägime noortest inimestest, kellel on tuvastatud puudujääke tervises ning see mõjutab nende tööle asumise valikuid väga palju. Olime eelnevalt harjunud, et valdav enamus vähenenud töövõimega tööotsijatest on 40-50-dates eluaastates, siis käesoleval hetkel on see vanusepiir kümnendi võrra langenud. Siin on ka suur vahe tervislikus puudujäägis ehk kui eelnevalt oli teada, et tervislik puudujääk „teeniti“ välja oma eelneva tööalase karjääri jooksul ning vaegused olid valdavalt käte-, selja- või kaela piirkonnas, siis nüüd võib kinnitada üha rohkem fakti, et noortel tööotsijatel on keskendumisega ning vaimset laadi probleemid, näiteks depressioon. 

Üldistades võiks siinkohal tuua veel ühe hüpoteesi – need noored õppurid, kes seisid silmitsi distantsõppel paljude vaimset laadi tõrgete või probleemidega ning kes ei saanud vajalikku tuge ja abi, väljuvad haridussüsteemist juba vähenenud valmidusega, et teha järgmine samm tööturule sisenemiseks. Peame selleks valmis olema.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×