Tööpsühholoog: Pole olemas halva kätumisega töötajat, kelle eesmärk on kolleegide elu põrguks muuta

Ajujahi konkursil oma äriidee “Võõras Sõber” eest Eesti Tööandjate Keskliidult eriauhinna saanud tööpsühholoog Ave-Gail Kaskla paneb tööandjaile südamele, et lisaks füüsilistele eripäradele tuleb arvestada ka töötajate psühholoogiliste erivajadustega. Kui töötaja käitumine muutub ning töötulemused halvenevad, võib selle taga olla stress ja läbipõlemine, mis omakorda võib viia püsiva tövõime vähenemiseni.

Miks peaks tööandja tähelepanu pöörama töötajate vaimsele tervisele? 

Tänapäeva Eestis, kus töökäte järele on järjest suurem nõudlus, ei saa me lubada, et inimesed jäävad töölt kõrvale ennetatavatel põhjustel, näiteks vaimse tervise riskide tõttu. Sageli on võimalik väikeste muutustega töökeskkonnas ja töökorralduses ära hoida ületöötamist, konfliktseid olukordi ja tekkida võivat frustratsiooni, mis kõik võivad viia tööstressi ja läbipõlemiseni. On oluline, et tööandjad teadvustavad endale vaimse tervise ja töö produktiivsuse seoseid.  Õnnelik, hästi informeeritud ja rahulolev töötaja (mis ei võrdu sugugi mugavustsoonis olemisega!) panustab ettevõtte käekäiku oluliselt rohkem kui töötaja, kes tuleb tööle vaid raha teenima.

Kui töövõime on vähenenud füüsiliste probleemide tõttu, on seda näha ja ka lihtsam töötajat toetada. Psühholoogiliste probleemide tõttu tööandja aga tihti ei tea, mis selle taga on. Kuidas saada aru, kas inimesel on halb iseloom või äkki hoopis mured, millega tööandja peaks arvestama?

Usun siiralt, et pole olemas halva iseloomuga töötajat, kes tuleb hommikul kodust välja vaid selleks, et kellelegi teise elu põrguks muuta. Enamasti on sellise käitumise taga isiklikud pikaajalised probleemid ja ebakindlus.

Kuidas vaimse tervise probleeme tähele panna? Esmalt tuleks otsida erinevust käitumises võrreldes varasemaga, ohumärkideks võiks olla ka hilinemiste sagenemine tööletulekul või tähtaegadest kinnipidamisel, eemaldumine üldisest koostegemisest ja ühisüritustest ning alkoholi tarvitamise suurenemine. Stressis inimene on vastuvõtlik ka haigustele ehk siis sagedased külmetus jms haigused, aga ka kaebamine lihasvalu või peavalu üle võivad viidata vaimse tervise probleemidele ning neid märke tuleks võtta tõsiselt.

Kuidas pakkuda abi nii, et see poleks privaatsusesse tungimine?

Kindlasti peab inimene olema valmis abi vastu võtma, vägisi kedagi aidata, eriti kui olukord ei ole otseselt kellelegi eluohtlik, ei saa. Mida tööandja saab teha, on luua võimalused abi saamiseks, pakkudes töötajatele erinevaid tugiteenuseid. Üheks näiteks võiks siin olla võimalus anonüümsele nõustamisele. Kui on vaja inimest suunata abi vastu võtma, siis on parim kindlasti läheneda läbi kellegi töötaja jaoks usaldusväärse ja respekteeritava, olgu selleks siis hea kolleeg, sõber või pereliige. Karta ning alahinnata ei tasu ka lihtsat ja siirast küsimust, kas sinuga on kõik hästi? See on üllatav, kui paljud selle küsimuse peale tegelikult vastavadki, kuidas neil päriselt läheb, ning on sageli siis nõus ka aktsepteerima abipakkumist.

Vähenenud töövõimega inimesi peljatakse tihti tööle võtta. Kuidas sellest hirmust tööandjana ja ka kollektiivis üle saada? 

Oluline on kokku leppida terve kollektiiviga, et luuakse võimalused töötamiseks ka vähenenud töövõiega kolleegide jaoks ning ka läbi rääkida, mida see täpsemalt tähendab.  Kindlasti tasub ühendust võtta Töötukassa ja/või erinevate liitudega, kes koondavad ja koordineerivad puuetega inimeste tegevusi. Need institutsioonid oskavad hästi nõu anda, millised peaksid olema muudatused töökeskkonnas, et ettevõttes saaksid oma panuse anda ka vähenenud töövõimega inimesed. Jällegi võib ette tulla positiivseid üllatusi tõdedes, et tegelikkuses on vajalikud muudatused minimaalsed ning kollektiiv on hea meelega valmis uut töötajat ka omalt poolt toetama.

 

Tööandjate juhataja Arto Aas ja Võõras Sõber eestvedaja Ave-Gail Kaskla
Jälgi meid Facebookis   
×