Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega (VTK) planeeritavad muudatused on väga vajalikud, arvestades eelkõige Eesti demograafilist olukorda ning töötajate muutunud ootusi töö tegemisele.

Toome mõned kommentaarid ja märkused, mida võiks vastava eelnõu väljatöötamisel kaaluda:

Tööandjad pooldavad võimalust sõlmida miinimum-maksimum tundidega leping. Samas ei saa nõustuda ettepanekuga, mis keelab konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise.

Kui välistada võimalus konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimiseks, teeb see tööandjad ettevaatlikuks ning pigem hakatakse siis miinimum-maksimum tundidega lepinguid vältima.

Teeme ettepaneku miinimum-maksimum töötundide arvestamisel lähtuda ühe kuu pikkusest perioodist, mis võimaldab paindlikumalt nii töötajatel kui tööandjatel aega planeerida.

Paljud äritegevused on sesoonsed, kus kuu algus ja kuu lõpp on väga erinevad. Näiteks jaekaubandus, logistika, aga ka kogu muu teenindussektor.

Seega võib tekkida sageli olukordi, kus kuu esimesel nädalal oleks valmis inimene töötama 40 tundi nädalas, kuid kuu lõpupoole 15tundi nädalas. Kui arvestuse ühikuks oleks üks kuu, saaks sellega tagada, et kuu vaates tervikuna kokku on teatud tunnid kindlasti tagatud.

Tähtajaliste lepingute sõlmimise regulatsiooni osas tuleks (rakendussätetes) täpsustada, mis saab juba kehtivate tähtajaliste lepingutega, st. peaks jääma õigus ka nende pikendamiseks.

Lisaks juhime tähelepanu, et nii ülikooliseaduses (§ 34 lg 4) kui ka hetkel Haridus- ja teadusministeeriumis väljatöötamisel olevas uue kõrghariduse seaduse eelnõus (§ 34 lg 3 seisuga 10.07.2018) on sätestatud, et akadeemilise ametikoha saab ilma konkursita täita vaid piiratud juhtudel ja sel juhul ainult tähtajaliselt kuni viieks aastaks, kui õppejõu või teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud või ametikohal tehtav töö on ajutise tähtajalise iseloomuga.

Kirjeldatud regulatsioon on kooskõlas teadusrahastamise põhimõtetega. Väga paljud ülikooli akadeemilised ja tugitöötajate ametikohad on seotud eri projektide ja nendega nö. kaasas käivate teadusrahadega. Enamasti kestab selliste projektide rahastamine 3–6 aastat ja see puudutab nii akadeemilist kui ka tugipersonali, kes on mõne konkreetse projekti tegemiseks tööle võetud.

Tegemist on kahtlemata tähtajalise iseloomuga tööga, kuid VTK-s plaanitava regulatsiooni korral ei saaks selliseid ametikohti enam tähtajaliselt täita, kuna tähtajalise töölepingu maksimaalne kestus oleks kolm aastat. Sama probleem tekib ka teiste nn projektipõhiste lepingute puhul, mille rahastamine toimub EL fondidest.

Ühisel töökohal võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel töötavate isikute tervise ja ohutuse kaitsmise juures tuleks täpsemalt määratleda nt mitmest töötunnist alates kui põhjalikku tööohutusalast juhendamist töötaja vajab. Näiteks on oluline vahe, kas töökohal ollakse 2 tundi või 20 tundi. Teine võimalus oleks lähtuda töö valdkonnast, sest on oluline erinevus tööohutuse seisukohast, kas tegemist on nt ehitusega või IT-valdkonnaga.

Kokkuvõttes leiame, et tegemist on positiivsete ettepanekutega, mis arvestavad tööturul toimuvaid muudatusi.

Jälgi meid Facebookis   
×