Tööandjate Keskliit

Töökohapõhine õpe – tööelust tulenev parim valik

Lembit Vali, Tallinna Polütehnikum

Elektrivõrke hooldavaid ja ehitavaid elektrikuid ei ole koolides ette valmistatud juba aastakümneid. Väliselektriseadmetes töötavad elektrikud on oma ettevalmistuselt sisetööde elektrikud või hoopiski ilma erihariduseta töökohal väljaõppijad. Tööde spetsiifika välisvõrgus on vägagi erinev sisetööde omast ja sisuliselt on tegemist omaenese tarkuse baasil arenenud oskustega. Need oskused aga ei taga kiirelt areneva seadmepargi kvaliteetset paigaldust ja hooldust.

Elektrivõrke haldavad ettevõtted ei olnud rahul tellitud tööde sooritamise kvaliteediga. 2011. aastal astus Elektrilevi OÜ esimesed sammud koos Tallinna Polütehnikumiga kvaliteedi tagamiseks. Asuti ette valmistama jaotusvõrgu elektriku kutsestandardit ja sellele tuginevat õppekava. Tagamaks laiapõhjalist toetust planeeritavatele tegevustele, kutsuti kokku kõik asjast huvitatud: Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, keda esindasid AS Empower, Elektritsentrum AS, AS Elero, EE Võrguehituse AS, E-Service AS jt, tööde tellija esindaja Elektrilevi OÜ ja Tallinna Polütehnikum. Koostööna valmisid jaotusvõrgu elektriku kutsestandardid 4. ja 5. tasemele, mis kinnitati Energeetika Mäe-ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu koosolekul 26.03.2014.

Vaatamata samaaegselt valminud Tallinna Polütehnikumi õppekavale ja selle rakenduskavale ning asjaosaliste valmisolekule ei alanud õppetöö koheselt. Esmalt oli vajalik leida sobilik õppevorm. Kuna õpe oli suunatud juba töötavatele elektrikutele, oli valikuteks ainult mittestatsionaarne sessioonõpe ja statsionaarne töökohapõhine õpe. Valitud statsionaarne töökohapõhine õpe oli küll vastuvõetav, aga tööandjatele küllalt kulukas ning ei motiveerinud neid oma töötajaid koolipinki saatma. Selleks oli vaja leida rahastus ja mingi lisamotivaator.

Raha leiti „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (edaspidi PRÕM) programmist. Tööandajate poolse töötajate kooli saatmise huvi tõstmiseks otsustas Elektrilevi OÜ kehtestada nõude oma partnerettevõtetele – lubada alates 2021. aastast elektritööde juhi rolli objektil ainult jaotusvõrgu elektriku kutsega töötajad. See oli otsustav läbimurre ja esimesed kaks 20-liikmelist õppegruppi komplekteeriti momentaalselt ning alustasid õppetööd 2016. aasta septembris. Õppegruppide komplekteerimine ja õppekohtade jaotamine elektritööde ettevõtete vahel toimus tihedas koostöös Elektrilevi OÜ ja EETEL juhtkonnaga.

Töökohapõhise õppevormi valik tulenes sellest, et õppijateks olid jaotusvõrgus töötavad elektrikud. Õpe korraldatakse Elektrilevi OÜ õppeklassi ja õppeväljaku baasil. Seal on olemas kõik õppeks vajalikud jaotusvõrgu seadmed ja arvutid koos vajalike programmidega. Õpe ehitatakse üles järgmiselt: hommikupoolikul teoreetiline õpe arvutiklaasis ja peale lõunat praktiline harjutamine samal teemal õppeväljakul. Selles võtmes läbitakse kogu õppekava 35 kontaktpäevaga. Õppetöö toimub Moodle keskkonnas, kuhu on üles laetud kogu õppematerjal. Samaaegselt õppega algab ka praktika töökohal, kus harjutatakse õppeväljakul läbitud teemad läbi juba töökohapoolse juhendaja käe all. Töökohapoolne juhendaja määratakse ettevõtte, kooli ja õpilase poolt sõlmitud kolmepoolse lepingu alusel. Juhendajaks määratakse esimeste õppegruppide puhul ettevõtte kõige kompetentsemad töötajad. Reeglina olid nad töödejuhid. Edaspidi kasutatakse juhendajatena juba jaotusvõrgu elektriku koolituse läbinud kutsega töötajaid. Praktika käik vormistatakse elektroonses praktikapäevikus Moodle keskkonnas. Samas keskkonnas toimub ka praktikaaruande vormistamine ja kaitsmine.

Õppeprogramm algab võimalusega rakendada VÕTA programmi oma eelneva töökogemuse tõendamiseks. VÕTA rakendamist hindab eraldi hindamiskomisjon, kes võtab vastu ka kevadised kutseeksamid. Seni õpilased VÕTA võimalust kasutanud ei ole, kuna töö käigus omandatud praktilised oskused ei vasta suures osas kooliprogrammis õpitavale. Kohustuslik on õpingute alguses sooritada ohutusalane eksam, sest tegemist on praktiliste tegevustega, kus tööohutuse ja elektriohutuse tundmine on tegutsemise eeltingimusteks.

Õppekava läbimisele järgnevad eksamid. Teoorieksam sisaldab nii tehnilisi kui ohutuse alaseid küsimusi. Praktiline eksam õppeväljakul sisaldab kõikide jaotusvõrgu elektrikute kompetentside tõendamist õhuliinidel, alajaamades, kaablitel ja tänavavalgustuses. Kutseeksamid võtab vastu EETEL kutsekomisjoni hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad EETEL’i, Elektrilevi OÜ ja Tallinna Polütehnikumi esindajad. Hindamiskomisjon esitab aruande EETEL’i kutsekomisjonile kutse omistamise otsuse tegemiseks.

Esimesel kolmel aastal oli kaks õppegruppi. Seoses suure huviga on õppegruppide arvu suurendatud. 2020. aastal alustas juba neli töökohapõhist 4.taseme õppegruppi ja lisaks veel üks 30 õpilasega 5.taseme jätkuõppe grupp mittestatsionaarses sessioonõppes. See tuleneb kaugemast eesmärgist nõuda objekti töödejuhilt 5. taseme olemasolu. Tulevikus peaks kõik jaotusvõrgu seadmetes töötavad elektrikud omama jaotusvõrgu elektriku 4. taseme kutset.

Kuna koolidel puudub jaotusvõrgu elektrikute koolitamiseks vajalik tehniline võimekus ja põhikooli järgseks väljaõppeks on takistuseks vanuseline piirang kõrgtöödeks(jaotusvõrgu tööd on seotud töödega kõrgustes), on ainuke õppevorm töökohapõhine õpe. Sellele seisukohale on jõutud kõikide osapoolte osavõtul toimunud nõupidamistel ning sellest tulenevalt on uute töötajate ettevalmistamine võimalik ettevõtete ja kooli koostöös töökohapõhises õppevormis. Uus töötaja võetakse ettevõtte poolt tööle ja suunatakse kohe igal aastal toimuvale tasemekoolitusele.

Jaotusvõrgus on palju eritöid, mille sooritamiseks on vajalik läbida erikoolitused ja sooritada eksamid. Eritööde alla kuuluvad näiteks pingealused tööd 0,4 kV liinidel, pingealused tööd 20 kV liinidel, pingealused tööd jaotusvõrgu alajaamades, 20 kV kaablimuhvide valmistamine, operatiivlülitamised jaotusvõrgus jne. Neid eritöid jaotusvõrgu elektriku õppekavas ei ole ja nende tööde tegemise õiguse saamiseks toimuvad eraldi täienduskoolitused Elektrilevi OÜ ja Tallinna Polütehnikumi koostöös.

Jaotusvõrgu elektriku töökohapõhise õppe näitajad on järgmises tabelis.

Õppeaasta

Alustajate arv

Lõpetajate arv

Eksami sooritanud

2016/2017

40

38

38

2017/2018

40

39

39

2018/2019

40

40

40

2019/2020

60

57

57

2020/2021

80

Lõpetavad septembris

 

Väljalangevus on seotud kahe asjaoluga. Esiteks terviserikkest tulenev ja teiseks töölt (ühtlasi valdkonnast) lahkumine. Tööandja vahetusel vormistatakse kolmepoolne leping ringi ja õppetöö jätkub.

Kuidas edasi?

Jaotusvõrgu elektriku kutse on mitmetahuline ja osa elektrikutest töötab ainult kitsas valdkonnas (näiteks mõõteseadmed). Sellest tulenevalt algatas EETEL ja TPT kutsestandardi muutmise. 01.04.2021.a. otsustab kutsenõukogu jaotusvõrgu standardi muutmise, tuues sisse osakutsete mõiste. Koos standardi muutmisega muudab kool ka õppekava. Jaotusvõrgu elektriku täiskutse koosneb neljast osakutsest: õhuliinide elektrik, alajaamade elektrik, kaablielektrik ja mõõteseadmete elektrik. Tulevikus võib töötaja taotleda täiskutset või neid osakutseid, mida temal on tööks vaja. See muudab väljaõppe paindlikumaks ja täiskutset on võimalik omandada ka astmeliselt osakutsete kaupa. Eesmärk on alustada juba 2021 a. sügisel uue õppekavaga.

Kokkuvõtteks toon välja põhilised asjaolud jaotusvõrgu elektriku töökohapõhise õppe asjakohasuse kohta:

  1. Täna töötavad jaotusvõrgus erialase kvalifikatsioonita töölised.
  2. Elektritööde kvaliteet ei rahulda tööde tellijaid.
  3. Elektrilevi OÜ kehtestas partneritele kutse omamise nõude.
  4. Jaotusvõrgu elektriku väljaõppeks on vajalik spetsiifiline õppebaas ja kvalifitseeritud õpetajad. Need on olemas tööandjatel.
  5. Õppevormi paindlikkus rahuldab tööandjaid.

Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare kommentaar:

Üldises plaanis parandab töökohapõhine õpe ja selle tulemusena kutsekvalifikatsiooni saanud õpilased/töötajad ettevõtte konkurentsivõimet. Kompetentsete töötajate suurem motivatsioon ja produktiivsus tekitab aluse ka uute tehnoloogiate rakendamiseks, mis omakorda annab tõuke ettevõtte arenguks.

Hea on tõdeda, et töökohapõhine õpe on üheselt mõistetav kõikidele osapooltele – tööandjale, õppijale ja ka riigile. Tööandjale annab see kindluse töötaja kvalifikatsiooni osas ehk tööandjal on võimalus töökohapõhise õppe abil oma tulevaste ja praeguste töötajate oskusi hinnata ja kvalifikatsiooni tõsta. Õppijale annab see kindla töökoha ja konkurentsieelise tööturul – ta on kompetentne ja omab edukaks erialaseks tööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Riigi vaatest aitab töökohapõhine õpe parandada tööjõu kompetentsi tervikuna. Samuti korrastab tööturgu, tõstab turul teenuste ja toodete kvaliteeti ning muudab erialased vajalikud pädevused läbi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×