Tööandjate Keskliit

Töökohal ja töökõrvalt õppimine Tallinna Tehnikaülikooli äriinfotehnoloogia õppekavadel

Tallinna Tehnikaülikoolis saab äriinfotehnoloogiat õppida nii bakalaureuse kui ka magistri tasemel. Bakalaureuse taseme õppekavale võetakse aastas vastu 80 kuni 100 tudengit ja magistriõppekavale 40 kuni 60 tudengit. Vastuvõetute arv sõltub lävendi ületamisest. Bakalaureuse tasemel on lävendiks matemaatika ja eesti keele riigieksamite tulemused. Magistritasemel on lävend seotud bakalaureuse taseme lõputööga ja bakalaureuse tasemel sooritatud ainete keskhindega.

Mõlema õppekava eesmärgiks on koolitada asutustes ja ettevõtetes töötavaid infosüsteemide spetsialiste. Bakalaureusekraadiga spetsialistide puhul saab rääkida eelkõige alustavatest spetsialistidest, kes elukestva õppimise ja praktiliste tööalaste kogemuste omandamise protsessis võivad areneda oma ala tippspetsialistideks. Magistrikraadiga lõpetajate puhul räägime aga IKT juhtivspetsialistidest kas siis (a) ärianalüüsi ja ettevõtte arhitektuuri, (b) infosüsteemide analüüsi ja arhitektuuri või (c) äriteabe ja andmete analüüs alal.   

Kuidas kõik alguse sai? 

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb tagasi minna aastasse 2008. Sellel aastal külastasid Tallinna Tehnikaülikooli Informaatikainstituudi direktorit Rein Kuusikut kaks vilistlast, Kristjan Kuhi ja Priit Potter, kes teatasid, et äriinfotehnoloogia õppekava vajab muutmist. Õppekava sisulise arendamise protsess käivitus aastal 2010. Selles muudatuste protsessis on pidevalt osalenud üliõpilased, õppejõud ja tööstuse esindajad.  Läbi arutluste ja eelkõige põhjamaade juhtivate tehnikaülikoolide vastavate õppekavade analüüsi tulemusena olime aastaks 2018 jõudnud õppekavade praeguste versioonideni. Seejuures, et õppeprotsess saaks kulgeda rahulikult ja häireteta, ei teinud me mitte ühte suurt muudatust, vaid liikusime väikeste sammudega ja väikeste muudatustega järkjärgult oma eesmärkide suunas. Kokku pidime selle aja jooksul muutma oma kumbagi õppekava umbes viis korda.

Mis teeb õppekava eriliseks? 

Meie mõlemas uues õppekavas, nii bakalaureuse kui ka magistritasemel, on oluline töökohal ja töökõrvalt õppimine. Selles osas oleme me väga hästi tabanud ära need uued trendid, mida Dr. Ruth Graham ka oma 2018 aastal MIT-le tehtud raportis („The global state of the art  in engineering education“ ) on toonitanud. See töökohal ja töökõrvalt õppimine tähendab meie õppekaval siis seda, et me suuname õppureid nii ruttu kui vähegi võimalik ettevõtete reaalseid probleeme lahendama. Mida keerulisemad, seda parem. Mida uuenduslikum, seda parem. Mida rohkem väljakutseid pakkuv, seda parem. 

Praktiliselt tähendab see seda, et bakalaureuse õppekava viiendal semestril (kolmas kursus) on üliõpilastel meeskonnatöö projekt. Selleks ajaks on üliõpilased omandanud nii arenduse kui ka meeskonnatöö oskused. Projekt algab sellega, et ettevõtted esitavad (aprilliks) umbes 1A4 suuruse projekti kirjelduse. Tudengid saavad nendele projektidele kandideerida esitades oma CV ja motivatsioonikirja. Ettevõte valib tudengid projektis osalema töötajatega sarnastel põhimõtetel. Kui meeskond on formeeritud (jaanipäevaks), siis võib meeskond alustada kohe suvel oma projekti elluviimist. Projekt kestab kuni jõuludeni kusjuures alates septembrist on üliõpilastel tunniplaanis selleks ka kaks vaba päeva. Me eeldame, et tudengid töötavad ettevõttele vähemalt 16 tundi nädalas.  Hiljemalt jaanuaris on projekti kaitsmine. Kui nii ettevõte, kui ka ülikool on rahul ja leiavad, et see projekt võiks jätkuda, saavad tudengid õiguse töötada projekti kallal veel ühe semestri ning kirjutada selle projekti põhjal kokku ka meeskondlikult kaitstava ühise lõputöö.

Ideaalis juhendavad seda meeskondlikku projekti magistrandid. Lubatud on ka variant, kus magistrant kaitseb selle ühise töö põhjal oma magistritöö ja projektis osalenud bakalaureuse tudengid oma diplomitöö. Esimesed sellised projektid on piloteeritud ja ka esimesed ühised kaitsmised on sooritatud.

Kogu äriinfotehnoloogia õppekava eesmärk on integreerida õppetöösse reaalset elu niipalju kui vähegi võimalik. Et üliõpilased saaksid oma insenertehnilisi ja teadusel põhinevaid teoreetilisi teadmisi katsetada projektides õppimisega paralleelselt ja samal ajal.

Autor: Professor dr. Gunnar Piho, Tallinna Tehnikaülikool

Jälgi meid Facebookis   
×