Tööandjate Keskliit

Tööandjate pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

Tööandjate ettepanekud Vabariigi Valitsusele

Eesti Tööandjate Keskliit kogus kokku oma liikmetelt ettepanekud, et aidata Eestit saada üle saada keerulistest aegadest, mis on põhjustatud maailmas levivast koroonaviirusest ning selle ohjamiseks vajalikest piirangutest.

Tunnustame riiki kiire reageerimise ja avatud suhtluse ning ettevõtjate kaasamise eest. 17. märtsil edastasime Vabariigi Valitsusele meie liikmete esmased ettepanekud koroonaviiruse mõjude vähendamiseks.

Tööandjad peavad oluliseks:

  1. Terviseriskide minimeerimise kõrval ootame valitsuselt ka kiireid ja täpselt sihitud abimeetmeid nende sektorite aitamiseks, mis juba kannavad suuri kahjusid (majutusasutused, toitlustus, ürituste korraldajad, transport, reisikorraldajad, turism laiemalt).
  2. Kiiret lahendust vajab töötajate nn sundpuhkusele saatmine ja sissetulekute kompenseerimine, et vältida massikoondamisi (Töötukassa meetmed). Samuti on vajalik toetus teiste finants- ja maksukohustuste täitmisel (maksude ajatamine, laenugarantiid, likviidsustoetus, leppetrahvidest hoidumine jne), et vältida ettevõtete pankrotilainet
  3. Oluline on tagada vaba ja sujuv piiriülene kaubavahetus. Rahvusvaheliste tarneahelate pidurdamine seab ohtu ettevõtete igapäevase majandustegevuse ja sajad tuhanded töökohad. Sealhulgas ka elutähtsate teenuste ja kaupade – toiduained ja meditsiinikaubad, pakkumise elanikkonnale. Laevaliiklus (nii reisijate- kui kaubavedu) Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi vahel on majanduse jaoks strateegilise tähtsusega ning peab jätkuma ka eriolukorra ajal. Ootame valitsuselt kaubavahetuse sujuvaks tagamiseks tõhusat koostööd rahvusvahelisel tasandil, eelkõige Euroopa Liidus, et viivitamatult ära hoida pikad kaubaveokite järjekorrad piiridel.
  4. Täiendavad majandustegevuse piirangud peavad olema väga hästi põhjendatud, et vältida majanduslike ja sotsiaalsete probleemide kiiret eskaleerumist. Ettevõtjate jaoks on oluline, et säiliks võimalus teha iseseisvalt otsuseid tegevuse sulgemise või piiramise osas arvestades valdkonna eripärasid.

 

Mõistame, et tegemist on eriolukorraga. Samas peame oluliseks ühist pingutust selle nimel, et meie majandus ja igapäevaelu täielikult ei seiskuks. Seetõttu on kiirete vastumeetmete rakendamise järel oluline võimalikult kiiresti naasta tavalise elukorralduse juurde. Ebaproportsionaalseid piiranguid seades tekitame uusi probleeme sektorites, mis toimivad ka eriolukorras ning mille toel on hilisem taastumine kiirem.

Eesmärk on reageerida kiirelt ja panustada ressursid sinna, kus vajadus kõige suurem. Tööandjad on avatud koostööks ja valmis arutama erinevate lahenduste üle.

Rahvusvahelised soovitused

Businesseurope edastas 14.03.2020 Euroopa Liidu liikmesriikidele avalduse ja juhised, kuidas tegutseda kriisi ajal ühtselt ning aidata sellega vähendada COVID-19 tulenevaid majandus- ja sotsiaalseid mõjusid.

Dokumendis tuuakse välja ka üldised poliitikasoovitused eriolukorrast tingitud probleemidega toimetulekuks, mida osad riigid juba rakendavad. Silmas tasub pidada, et tegemist on 16.03.2020 seisuga, mistõttu nimekiri pidevalt täieneb. Samuti ei sisaldu loetelus Eesti tegevused, mis dokumendi koostamise ajaks olid veel kokkuleppimisel.

Olulisena on välja toodud:

  • Selgete ja õigeaegsete otsuste vastuvõtmine, et tagada vajadusel õigusselgus ja vääramatu jõu tingimused töö- ja muudes suhetes;
  • Riiklikud tagatised ettevõtetele laenude saamiseks eriolukorraga toimetulekuks (Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Island, Itaalia, Norra, Portugal, Rootsi, Suurbritannia);
  • Paindlikum suhtumine maksuvõlgade puhul, mis on seotud eriolukorraga (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Island, Holland, Norra, Portugal, Rootsi);
  • Otsene rahaline abi ettevõtetele, kes haiguste ennetamiseks, valitsuse meetmete või järsult vähenenud nõudluse tõttu on olnud sunnitud tegevust ajutiselt peatama või oluliselt tegevusmahtu vähendama (Taani, Iirimaa, Rootsi);
  • Lahenduste leidmine lühiajaliselt sundpuhkusel ja karantiinis olevatele inimeste sissetulekute hüvitamiseks Töötukassast või ka ettevõtte tegevuse ajutisel seiskumisel (Taani – heldem haiguskindlustushüvitis, palgatoetused, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Holland, Norra, Portugal, Rootsi, Suurbritannia);
  • Paindlik riigihangete täitmine nende täitmise viibimise puhul. Näiteks mitte nõuda sisse leppetrahve (Belgia, Prantsusmaa).
Jälgi meid Facebookis   
×