Kuid vähem räägitakse ehk sellest probleemist, et solidaarse Haigekassa süsteemi juures on iga töötaja ja tööandja omaosalus tervise eest hoolitsemisel pidevalt kasvanud: kuigi meil on Haigekassa näol solidaarne kindlustus, siis nii ettevõtjad kui töötajad teavad, et kiiresti arsti juurde pääsemiseks, kiireks sekkumiseks tuleb selle eest ikkagi juurde maksta.
„Euroopa ja OECD riigid kulutavad keskmiselt tervishoiusüsteemile 8-9% oma SKTst, Eestis on selleks numbriks aga umbes 6%. Tahaksime ju kõik, et raha oleks tervishoius rohkem, kuid keegi ei soovi ju selle saavutamiseks maksude tõstmist. Aga, kus on lahendus? Muu maailma tervishoid liigub suunas, kus aina enam hakatakse mõõtma tervisjoiusüsteemi tulemus ehk inimeste tervist. Parema tulemuse eest saavad raviasutused parema rahastuse ja tööandjad saavad inimese nii kiiremini tagasi tööle,” selgitab olukorda Tööandjate Keskliidu volikogu liige Kadri Mägi-Lehtsi, kes on ka ravimifirma Roche Eesti tegevjuht.
Veel ütleb rahvusvahelise ettevõtte juht, et tööandjad tuleks vabastada erisoodustusmaksust, kui tööandja teeb investeeringuid töötaja tervisesse, et töötaja saaks kiiremini naasta oma tegevuste juurde. „Näiteks võib siin tuua hambaravi ja muud kiiremad arstikülastused,” lisab Mägi-Lehtsi.
Parem kommunikatsioon ja lastetuba
Eestis on ka väga palju neid meditsiinivaldkondi, kus pakkumine ja nõudlus ei ole tasakaalus. Väga palju on neid valdkondi, kus kaetus ekspertide ja teenustega on väga nõrk. Näiteks psühholoogia ja psühhiaatria või uneuuringud, tuues vaid mõned näited.
„Eesti on Euroopas ülekaalulisuse hulgalt kolmandal kohal. Probleem ei ole vaid selles, et me sööme liiga palju. Suur ja vale söömine on Eestis pigem kui turvatunde tekitaja, miski, mida saab inimene ise enda mõnusaks äraolemiseks teha. Pigem peaks seda probleemi vaatama just psühholoogilisest aspektist – miks meil on vaja otsida turvatunnet just toidust. Või ka alkoholist. Teiseks tuleks võtta vaatluse alla meie uni ja selle pikkus ning kvaliteet. Kuidas aga panna inimesi paremini sööma ja magama?” küsib terviseekspert. Vastab sellele ise, et see algab ikka kodust ja lastetoast.
Veel ütleb Mägi-Lehtsi, et tööandjatele oleks suureks abiks ka riigipoolne kommunikatsiooniselgus: kui tänane olukord COVID-19 rindel ei tööta, siis millal võetakse kasutusele kangemad piirangud, millal läheb riik lukku, kas tuleb ka eriolukord, mis on piirangud siis ja nii edasi.
„Tööandja ja ka tavainimene tahaks teada, mis teda ees ootab. Seegi annab turvatunde ja muudab meid tugevamateks,” räägib ravimifirma juht.
Kuula uut „Tööandjate Keskliidu pooltundi” Delfi Tasku keskkonnast. Stuudios räägib Eesti ja Euroopa tervishoiusüsteemidest, inimeste tervisest Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ning ravimifirma Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi. Saadet juhib Hando Sinisalu.