Tööandjate Keskliit

Tööandjate Keskliidu Pooltund: paindlikemale töösuhetele tuleb appi muutuvtunnileping

Muutuvas maailmas ei ole enam võimalik saada hakkama vaid monogaamsete töösuhetega, kus igal inimesel on vaid üks „leivaisa”, kellega on lepitud kokku palgas ja tingimustes. Inimesed soovivad olla vabamad, teha tööd mitmes erinevas valdkonnas, juhtida ise oma tööaega ja omada mitmeid töölepinguid. Siin tulebki mängu paindlikud töösuhted ja muutuvtunnileping.

„Järjest väheneb ka Eestis töövõtulepingute sõlmimine, nende asemele on kasutatud töövõtulepinguid või muid võlaõiguslikke suhteid, mis aga viib selleni, et töötaja ei ole sotsiaalselt piisava kaitsega, ega ole kaitse piisav ka juriidilises mõttes. Eriti näitas seda kriis, kus paljud inimesed avastasid, et neil ei ole õigust kompensatsioonidele või muudele hüvedele. Ning soov muuta jäikust töölepingute osas ongi tinginud selle, et töölepinguga saaks kaetud paljud paindlikumat suhtumist nõudvad suhted,” selgitab Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo.

Tõuke andis sellele peamiselt kaubandussektor, mis lisaks suurele hõivele on seotud sessoonsusega: selgelt joonistuvad välja ajad, millal on töötajaid vaja rohkem ja millal vähem. Kuna kaubanduses on tööjõudu vahel vaja rohkem, siis jälle vähem, oligi vaja paindlikumat viisi, kuidas sellised suhted seadustada.

„Uued generatsioonid, mis tööturule sisenevad ei olegi huvitatud täistööajaga töötamisest. Paljud kaubanduses töötavad inimesed on ka noored, kes veel õpivad ja soovivad selle kõrvalt ka töötada. Lisaks sellele muutub ka nende koormus koolis erinevalt, mis tähendab, et vaja on muuta meil tööandjana siis tema tööplaani. See tähendab aga seda, et iga kuu käib üks paberimajandus, et saada paika mõlemat poolt rahuldav koormus.

Uus leping lubakski seda kõike vältida ja panna probleemita paika, et ühel kuul on töötunde rohkem ja teisel vähem,” selgitab  Prisma Peremarketite personalijuht Aili Põllu.

Tööadjate Podcastis olid paindlikest töösuhetest rääkimas Tööandjate Keskliigu volikogu ja Circle K juht Kai Realo ning Prisma Peremarketite personalijuht Aili Põllu. Saadet juhtis Hando Sinisalu.

Kuula järjekordset „Tööandjate Keskliidu Pooltundi” SIIT.

Milleks on vaja muutuvtunni lepinguid?
Täna töötavad paljud inimesed võlaõiguslike lepingutega, mis ei taga samaväärseid sotsiaalseid tagatisi, kui töölepinguga töötamine. Muutuvtunni leping annab tooturu osapooltele võimaluse leppida kokku paindlikumad tingimused – lisaks fikseeritud minimaalsele töökoormusele ka paindlik tööajavahemik. Tööandjatele annab see võimaluse kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu.

Kes teeb ettepaneku ja kas see laieneb kõigile töötajatele?
Muutuvtunni lepingu saab sõlmida vaid poolte kokkuleppel ning töötaja kirjaliku avalduse alusel. Selle saab sõlmida töötajatega, kelle  töötasu on vähemalt 1,2 kordne töötasu alammäär (2021. aastal 700 EUR bruto). Muutuvtunni kokkuleppeid on võimalik rakendada maksimaalselt 17,5%-le ettevõtte töötajatest.

Millal uus lepinguvorm kasutusele võetakse?
Märtsis sõlmisid Sotsiaalministeerium, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit hea tahte kokkuleppe, mis on pilootprojekti aluseks. Tänaseks on Sotsiaalministeerium saatnud kooskõlastusringile seadusemuudatuse ettepanekud ning jõustumiseks peab need heaks kiitma ka Riigikogu. Tegemist on 2-aastase pilootprojektiga kaubandussektoris. Seejärel otsustatakse, kas ja millistes sektorites võiks seda võimalust kasutada ka edaspidi.

Muutuvtunni lepingu võimaluste kohta saab lisainfot partnerite veebilehtedelt:
Eesti Kaupmeeste Liit
Sotsiaalministeerium
Eesti Tööandjate Keskliit

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×