Tööandjate Keskliit

Tööandjate Keskliidu ettepanekud on sisendiks teadmussiirde doktorantuuri meetme väljatöötamisel

31. augustil toimunud Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) istungil tegi Arto Aas ettekande teemal “Ettevõtjate ootused ettevõtlusdoktorantuuri läbinu oskustele”. Ettekanne põhines Tööandjate Keskliidu arendusnõuniku Kristel Oitmaa poolt läbiviidud uuringul.

TAN kinnitas istungi otsusena järgmised Tööandjate Keskliidu poolt tehtud ettepanekud, mida arvestatakse doktorantuuri meetme väljatöötamisel:

  • Kaasata teadmussiirdedoktorantuuri meetme väljatöötamise ja seire protsessi tööandjate esindaja.
  • Seada teadmussiirdedoktorantuuri vastuvõtul soovitavaks eelnev töökogemus valdkonnas.
  • Teha ettevõtluse ja intellektuaalomandiga seotud aineid sisaldava mooduli läbimine teadmussiirdedoktorantuuri osaks.

Valitsuse pressiteade TAN kohtumise järgselt.


Tööandjate uuring: ülikoolide ja ettevõtete vaheline koostöötahe on kõige alus

Eesti Tööandjate Keskliit viis perioodil mai – juuni 2021 läbi küsitluse, et tuvastada ettevõtete ootused ettevõtlusdoktorantuuri läbinu oskustele.

Küsitluse raames viidi läbi ekspertintervjuud 15 ettevõtte esindajaga. Intervjueeriti ettevõtteid, kellel on kogemus ettevõtlusdoktorantuuriga või kes plaanivad lähitulevikus hõivata doktorikraadiga töötajaid. Intervjueeritud ettevõtted tegutsevad nii IT, geenitehnoloogia, kaitsetööstuse, telekommunikatsiooni, puidutööstuse, tööstuselektroonika kui farmaatsia valdkonnas.

Pea tunni pikkuse intervjuu käigus keskenduti ettevõtete ootustele ettevõtlusdoktorantuuri lõpetanute osas, kuid sageli avasid ettevõtted teemat oluliselt laiemalt, jõudes Eesti haridussüsteemi, rahvusvahelistumise, teaduse – ja hariduse rahastamise ning teadus- ja haridusasutuste ja ettevõtete vahelise koostöö motivatsiooni kitsaskohtadeni.

Enamus intervjueeritud ettevõtjaid hindas väga oluliseks doktorikraadiga töötajate värbamist, kuna PhD teaduskraadiga töötajate teadmiste ja koostöövõrgustiku kasutamine mõjutab positiivselt nii tootearendusprotsessi, konkurentsivõimet kui mainet rahvusvahelisel tasandil. Üksikud intervjueeritavad tõid välja kasu Eesti riigile või majanduse arengule laiemalt. Samas hinnati, et ettevõte ei hõiva töötajat tingimata tema teaduskraadi järgi, vaid pigem tema tausta, varasema töökogemuse, isikuomaduste ja isiksuse tüübi järgi.

Väga oluliseks peeti ootuste juhtimist nii ettevõtte kui teadlase vahel nii doktoriõpingute ajal kui tööle asudes. Oluliseks kitsaskohaks peeti doktorikraadiga teadlase puhul tema laiemat võimekust teadust ettevõttesse/majandusse viia ja hinnati, et selle teemalisi loenguid võiks ülikoolid palju julgemalt pakkuda.

Korduvalt toodi välja, et ülikool peab oluliselt enam tähelepanu pöörama ettevõtlusdoktorantuuri vastuvõtukriteeriumidele, samuti erialajuhtide, õppejõudude ja juhendajate kvaliteedile. Praktika ehk päriselu ja akadeemilisuse balansseerimine kogu ettevõtlusdoktorantuuri vältel on määrava tähtsusega ettevõtte jaoks.

Üksmeelselt hinnati, et doktorikraadi omandamine on tugevalt inimese isiklik, mitte niivõrd ettevõtte motivatsioon.

Mitme ettevõtte esindajad tõid välja, et nende jaoks ei ole oluline tingimata doktorikraadiga inimese ettevõttesse värbamine, vaid arvestades ettevõtte mitmekesist ja keerukat tootearendusprotsessi, eelistatakse teha laiapõhjalist koostöö ülikoolide uurimisgruppidega, kus on kompleksne ekspertiis, kaasaegne instrumentaarium/seadmed ja sageli rahvusvahelise teadusgranti rahastus.

Intervjuude käigus kõige enam mainitud oskuste loetelu, mida ettevõtjad eeldavad ettevõtlusdoktorantuuri lõpetanult:

  • Kliiniliste uuringutega seotud dokumentide vormistamine ja teadusartiklite kirjutamise oskus.
  • Suuteline teaduspõhiseid praktikaid andma ja kvaliteedijuhtimissüsteeme auditeerima.
  • Veenev teaduskeelne eneseväljendus suuliselt ja kirjalikult nii eesti kui inglise keeles.
  • Arusaamine statistilistest uurimismeetoditest.
  • Analüütiline suure pildid nägemise oskus.
  • Koostööprojektide initsieerimise oskus.
  • Suurte andmehulkadega tegelemine ja ideede testimine.
  • Kolleegide koolitamine instrumentaariumi kasutamise osas.
  • Õpingute jooksul kogutud rahvusvahelise kontaktvõrgustiku efektiivne kasutamine ettevõttes töötades.
  • Teadusgrupi/meeskonna juhtimise oskus.
  • Rahvusvahelistes töögruppides osalemine, mis võimaldab efektiivset teadmussiiret ettevõttesse.

Intervjuude käigus esitati ettevõtjate poolt järgmised ettepanekud seotult teadmussiirde doktorantuuri õppekavaga:

  • Doktorantuuri õppekavasid peab disainima ettevõtjate ootustele vastavamaks. Selleks tuleb kaasata ettevõtjaid juba esimeses faasis, ehk doktorantuuri vastuvõtukriteeriumide väljatöötamisse, õppekavanõukogudesse jne.
  • Ettevõtte jaoks on väga oluline, et doktoriõppe programmis oleks praktika ja teadus võrdselt tähtsustatud.
  • Koostöö ülikooli poolse juhendaja ja ettevõtte vahel peab olema selgelt fikseeritud koostöökokkuleppes, et tagada maksimaalne lõpptulemus. Doktoriõpingute periood on üldjuhul vähemalt neli aastat ja kontakt juhendaja ja doktorandi vahel võib erinevatel põhjustel muutuda liialt nõrgaks.
  • Juhul kui doktorant ei lõpeta doktoriõpinguid, ei tohiks ettevõttel tekkida tagasimaksmise nõuet, kuna katkestamise põhjused võivad olla ettevõttest mittesõltuvad.
  • Doktoriõpingud peavad sisaldama oluliselt enam loenguid teemal „Kuidas teadus ettevõttesse viia“.
  • Tunnetatav on, et ettevõtlusdoktorantuuri kontseptsioon on suunatud pigem akadeemilise järelkasvu taastootmisele. Ettevõtlusega seotud aineid sisaldub doktoriõppes minimaalselt ja seda tuleb muuta.
  • Ettevõtlusdoktorantuuri programmi väljatöötajad peavad mõistma detailideni doktorantuuri olemust. Protsessid on aeganõudvad ja doktorantuur kolme aastaga näiteks biotehnoloogia valdkonnas ei ole teostatav.
  • Doktorikraadi omandamise eelduseks võiks lisaks teadusartiklitele olla konkreetse ettevõtte probleemi lahendamine, näiteks tootearendusega seotud teadustöö, mis kulmineerub litsentsi või patendi taotlemisega.
  • Ülikoolid peavad tegema oluliselt enam teavitustööd ettevõtlusdoktorantuuri olemasolu kohta, kuna teadlikkus sellest on ettevõtete hulgas väga vähene.
  • Doktorantuuri sisseastumise üheks kriteeriumiks võiks olla paariaastane reaalne töökogemus, mille jooksul on lahendatud päriselu probleeme.

Foto: TalTech

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×