Tööandjad tunnustavad: Teaduse rahastus peaks teenima Eesti heaolu parandamise huve

Tööandjad tunnustavad 19. detsembril Kadriorus kõigi Eesti erakondade esimeeste poolt antavat kirjalikku lubadust tõsta nelja aasta pärast teaduse ja arendustegevuse rahastus ühe protsendini SKTst. Tööandjad ühinevad allakirjutanutega. Oleme selle eest seisnud viimased aastad Teadus- ja Arendusnõukogu liikmena ja seadnud teadusrahastamise suurendamise ka üheks kõige olulisemaks punktiks oma septembris välja antud Tööandjate manifestis „AJAGA VÕIDU“.

Eesti ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse vähe. Ettevõtlussektori selle valdkonna kulutuste suhe SKP-sse on kaks korda väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Konkurentsieelist saab kasvatada ainult läbi suurema innovatsiooni. Maailmas toimuvad inimkonna areng ja  tehnoloogilised muutused avaldavad lähiaastatel märkimisväärset mõju kogu majandussektorile. Ettevõtlus peaks kasutama kodumaist ja rahvusvahelist teadmist ning Eesti teadus- ja arendustegevuse potentsiaali, teadus- ja arendustegevusega tegelevad organisatsioonid peaks arvestama omakorda Eesti majanduse vajadustega. Eriti tööstusvaldkonnas.

Tööandjad tegid oma manifestist riigile järgmise ettepaneku:Leppida erakonnaüleselt kokku, et riik suurendab teadus- ja arendustegevuse rahastamist kolme aasta jooksul 1%-ni SKT-st ning edaspidi hoiab seda taset. Lisanduv raha tuleks suunata ainult neisse valdkondadesse, mis toetavad eelkõige Eesti majanduse ja ühiskonna arengut.“

„Meil on hea meel selle leppe sündimise üle, kuigi 2014. aastal vastuvõetud dokumendiga „Teadmistepõhine Eesti“ oleks pidanud selle ühe protsendi tasemeni juba ammu jõudma. „Oluline on siinjuures ka meie ettepaneku teine osa – teadusele antavast lisarahast peaks kasu saama iga Eesti elanik. See raha peaks olema suunatud Eesti majanduse ja teaduse koostööle, mille kaudu suurendaks see Eesti heaolu kõige paremal viisil,“ ütles oma kommentaaris Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Vaata ka: Jaak Aaviksoo video

Jälgi meid Facebookis   
×