Tööandjate Keskliit

Tööandjad ootavad uuelt valitsuselt päevapoliitika asemel pikaajalist plaani

Eesti Konjuktuuriinstituut viis 2020. aasta neljandas kvartalis läbi tööandjate tagasiside uuringu, millega hinnatakse regulaarselt valitsuse tegevust. Võrreldes eelneva kvartaliga kasvas kriitiliste vastajate hulk, keda aasta lõpuks oli 45%. See tähendab, et kriisiaja alguses valitsusele antud usalduskrediit hakkas ammenduma.

Positiivsete hinnangute osakaal on olnud pidevas langustrendis alates 2020. aasta juunist (16%), kui lõppes kriisi esimene laine, kus nii toetusmeetmed kui piirangute leevendamine tõid kaasa optimistlikumad meeleolud. Aasta lõpuks oli positiivsete hinnangute osakaal langenud 6%-ni. Sektorite lõikes oli enim kriitilisi hinnanguid ootuspäraselt teenindussektoris (58%), millele järgnes ehitus 43,8%. Tööstuses ja kaubanduses oli negatiivseid hinnanguid 40,7%.

Selgitustes toovad ettevõtjad puudustena välja lahkuva valitsuse pika plaani puudumist ja kriisiotsuste ebapiisavat põhjendamist. Ettevõtjate sõnul on Eesti kuvand poliitikute väljaütlemiste tõttu muutunud ka eksportturgudel negatiivsemaks, mis on kaasa toonud tõsiseid probleeme. Ekspordi ja investeeringute soodustamiseks peab Eesti riigi hoiak olema aga avatud, lugupidav ja tolerantne.

Olulise Eesti majandusarengut takistava asjaoluna toodi välja ka tööjõupuudus ja läbimõtlemata piirangud välistööjõu rakendamisele sektorites, kus meil endal oskustöölisi napib. Positiivsena tõsteti esile, et valitsus suurendas kriisis kulutusi ja võrreldes teiste riikidega on piirangud mõistlikumad.

Valitsuse vahetus on seega võimalus teha asju paremini. Tööandjate sõnum uuele valitsusele on, et kriisis ei tohi ära unustada ettevõtluskeskkonda ja konkurentsivõimet. Päevapoliitiliste pseudoprobleemidega maadlemise asemel tuleb keskenduda kriisihaldusele ja pikaajalistele eesmärkide saavutamisele. „Uus valitsus peab vältima eelkäijate vigu ning tegema kaotatu tasa. Meie hinnangul on kiire ja edukas COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimine uue valitsuse kõige olulisem ja esmane eesmärk,“ ütleb Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

„See on võimalus uuele valitsusele näidata oma võimekust ja koostöötahet tööandjatega ning säästa ressursse, sest vaktsineerimise kulud on kordades madalamad võrreldes testimise, ettevõtete sulgemise või kriisiabiga,“ sõnab ta. Ta kinnitas, et ettevõtjad on jätkuvalt valmis vaktsineerimise korraldamisse ka ise panustama.

Tööandjad ootavad, et uus valitsus astuks konkreetseid samme majanduse taaskäivitamiseks – vähendaks ebakindlust, suurendaks ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ning seaks sihiks konkurentsivõime tugevdamise. Sealhulgas toetaks valdkondi, mis on saanud piirangute tõttu eriti tugeva löögi. „Valitsus peab taastama oma tõsiseltvõetavuse ja keskenduma olulisele. Näiteks EL Taastusrahastu kiire ja targa kasutamise, teadus-arendustegevuse, innovatsiooni ja rakendusuuringute toetamise, digi- ja rohepöörde reaalse sisuga täitmise. Aga ka hoiduma maksude tõstmisest ja jätkama riigireformiga,“ sõnab Aas.

1917. aastal asutatud Eesti Tööandjate Keskliit on Eesti ettevõtteid ja majandusharuliite koondav katusorganisatsioon, mis esindab otse ja läbi haruliitude üle 2000 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 250 000 töötajale. Tööandjate missiooniks on aidata kaasa Eesti majanduse kasvule ja inimeste elatustaseme tõusule.

Ettevõtjate kommentaarid:

Tiit Kuuli, ehitusettevõtte Oma Ehitaja nõukogu esimees, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees


Päevapoliitikast aitab, vaja on sõnastada riigi kaugem eesmärk ja töötada välja strateegia selle saavutamiseks. Vaktsineerimise kiire ja tõhus läbiviimine on absoluutselt kõige olulisem projekt majanduse taastumiseks. Täna kogeme vaktsiini puudust ning senine valitsus ei ole tekitanud kindlust, et on olemas selge ja toimiv kava, kuidas tarnete suurenemisel vaktsineerimise protsess võimalikult lühikese ajaga läbi viia.

Meil on vaja täpselt suunatud ja doseeritud toetusmeetmeid kriisis enim kannatanud valdkondadele. Sealhulgas ettevõtjate omaosalust arvestades, et toetust saaksid jätkusuutlikud ettevõtted. Oluline on erainvesteeringuid soosiva keskkonna taasloomine, mida toetavad riiklike investeeringute (sealhulgas EL Taastusrahastu) kiire ja võimalikult suures mahus rakendamine hoonete ning taristu ehituses.

 

Jukka Patrikainen, tehnoloogiaettevõtte ABB Balti riikide juht
ABB jaoks on alati olnud koostöö valitsusega äärmiselt oluline. Maailma ühe juhtiva tehnoloogia- ja tööstusettevõttena on meil laialdane kogemus sellest, kuhu liigub ettevõtluskeskkond ja mida vajavad tootmisettevõtted Eestis. Oleme hea meelega valmis jagama oma kogemusi, et aidata kaasa Eesti majanduskeskkonna arendamisele. Täna ootamegi valitsuselt eelkõige ettevõtluskeskkonna soodustamist, sealhulgas ka tööandjate halduskoormuse vähendamist. Maailm meie ümber muutub väga kiiresti. Klientide vajadused määravad, kuhu suunas tööstus ja tehnoloogia areneb. Selleks, et teha Eestis meie riigi ja majanduskeskkonna jaoks pikaajaliselt õigeid otsuseid, peame oluliseks tööandjate kaasamist valitsuse otsuste tegemisse.

Täna on vajaka süsteemsest inseneeria valdkonna populariseerimisest. Varasem kogemus näitab, kuidas riigi tugi IKT valdkonna populariseerimisele on toonud edu. Eesti tööstusmaastiku tugevdamiseks näeme vajadust suurendada noorte (sealhulgas tütarlaste) huvi tehniliste erialade vastu. Täna on meil väga head eeldused maailma tipptasemel insenerikeskuste laiendamiseks ning komplekssete positsioonide loomiseks Eestisse. Ka IKT ei saa toimida ilma tööstuseta ja insenerideta. ABB ootab paindlikumat rändepoliitikat, et tööandja saaks ise otsustada, milliseid kompetentse tal on innovatsiooni arenguks ettevõttesse vaja. Eesti seadusandlus peaks senisest enam soodustama spetsiifiliste oskustega töötajate värbamist globaalselt tööjõuturult, mis looks paremad eeldused insenerikeskuste laiendamiseks Eestis. Samuti on kriitiliselt oluline Eesti ettevõtete globaalse konkurentsivõime toetamiseks tõsta kvoodipiirangut töötleva tööstuse jaoks, et suurendada võimalusi oskustööliste värbamiseks kolmandatest riikidest. See võimaldaks töötlevas tööstuses vajadusel kiiresti kasvatada tootmismahtusid, suurendaks tarnekindlust ning tooks kaasa lisainvesteeringuid.

Hariduse rahastamises on vajadus säilitada välistudengitele tehnilistel erialadel ligipääs tasuta haridusele. Vastasel juhul tooks hariduse tasulikseks muutmine kaasa välistudengite vähenemise, mis tähendab tööstusettevõtete jaoks olulise järelkasvu vähenemist. See omakorda tooks kaasa osa inseneeriaerialade sulgemise tudengite nappuse tõttu. Välistudengite osas konkureerime teiste Euroopa tehnikaülikoolidega ning kaotaksime oluliselt oma konkurentsivõimes ja ettevõtted jääksid ilma tulevikutalentidest.

Verni Loodmaa, hotellindusettevõtja, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liige

Lahkuvat valitsust tasub tunnustada kevadiste palgatoetusmeetmete kiire lahenduse eest. Ent samas mängis kiirus kätte tööstusharu põhiselt, kuna mitte kõik valdkonnad ei saanud tervisekriisis samaväärselt pihta ja erinevaks kujuneb ka taastumise kõver. Piiratud ressursside juures on keeruline teha õiged valikuid, nii et see kõigile meeldib. Oleme turismi sektoriga hilisemalt toonud lauale just meie tööstusharu põhised toetusmeetmed, mille osas paraku ei tulnud sektorile positiivseid otsuseid.

Uuelt valitsuselt ootab sektor, et nad muudaksid juhtimise selgeks ja arusaadavaks – üks vastutaja valitsuses koondab valdkonna ülesed riiklikud programmid, otsused ja strateegia. Hetkel on turismi teemad jagatud erinevate ministeeriumite vahel, mille tulemusena on otsused alates kriisi perioodi toetustest, kuni sihtkohtade lennuliinide tekkimiseni killustunud, ei ole jätkusuutlikud ning muutuvad meelevaldselt.

Maksude teema tuleb üle vaadata, sest riigid hakkavad turistide pärast jõuliselt konkureerima. Turiste saab alguses olema vähe ja nende eest võitluses pannakse riikide poolt mängu kõik vahendid. Mitmed riigid, näiteks Saksamaal, Kreeka, Taani on juba alandanud toitlustuse ja majutuse valdkonna käibemaksu 5% taastumise perioodiks. Ka toitlustuse erisoodustusmaksu kaotamine oleks olulise tähtsusega sektori taastumisel. Investeerimine sihtkoha turundusse ja infrastruktuuri väljaehitamisse (näiteks Tallinna Linnahall) peavad samuti olema prioriteetsed.

Paindlikud töösuhted saavad olema just teenindusvaldkonnas eriti jõuliselt nõutud uues normaalsuses. Juba aastaid oleme külalislahkuse sektoris jälginud, kuidas töötajaskond ja seda eriti noored, kes ennast mitme töökohal vahel jagavad ning soovivad seda teha võimalikult lihtsalt ja paindlikult. Nüüd tuleb seadusandlusega järgi tulla, et selline võimekus oleks ka tööandjatel, olgu see sotisaalmaksu tasumisena ühest põhitöökohast kuni tööajaarvestuseni välja, mis võimaldaks seda teha väiksemate osadega.
Ühendused Eestisse ja siit välja on väga olulised, eriti just kriisi järgsel taastumisperioodil, kus lisaks sihtkoha turvalisusele on külastajate ja klientide fookuses lühemad ja otseteed sihtkohta ja sealt ka välja.

Haridus ja sektori oskused külalislahkuse sektoris. Kuna tehnoloogia areng tuleb jõuliselt peale, käib digioskuste levikuga kaasa organisatsioonide kompaktsemaks muutumine. Inimestelt tuleb kanda multifunktsionaalsemaid rolle, osata mitut tööd korraga hästi. See ei tule iseenesest, see vajab juhtimist ja rahastamist. Täiendavalt veel vastutustundlikkuse ja keskkonna säästmise teemad, mis on samuti järgmise normaalsuse lahutamatu osa.