Tööandjate Keskliit

Tööandjad hindavad valitsuse tööd esimeses kvartalis pigem heaks

Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele oli 2021. aasta esimeses kvartalis toetavam kui eelnenud perioodidel, näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud küsitlus. Samas ei ole tööandjad rahul vaktsineerimise korraldusega, mille tõttu lükkub ühiskonna avamine aina edasi.

„Kui riik ei muuda vaktsineerimise korraldust sujuvamaks ja kiiremaks, siis sulab ka valitsusele esimeses kvartalis antud positiivne hinnang kiirelt nagu kevadine lumi,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas

2021. aasta esimeses kvartalis olid ettevõtjad valitsuse suhtes kokkuvõttes äraootavalt meelestatud – kõige rohkem oli neutraalseid hinnanguid (57%). Positiivseidhinnanguid oli 8%, mida on rohkem kui eelmises, 2020. aasta neljandas kvartalis. Negatiivseid hinnanguid oli vähem – 35%. Samuti olid hinnangud positiivsemad, kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Vaid 2020. aasta teises ja kolmandas kvartalis oldi veelgi positiivsemalt meelestatud. See oli aeg, kui kriisi esimene laine oli taandumas ja ühiskonda paisatud ohtralt toetuseid. 

Tunnustavaid hinnanguid põhjendati 2021. aasta märtsis kõige rohkem sellega, et uuelt valitsuselt oodatakse avatud ja värsket suhtumist. Tööstusettevõtete juhid kiitsid ratsionaalsemat suhtumist välisspetsialistide kaasamisse ning kaubandusettevõtete juhid, et piirangutega ei kiirustatud. Paradoksaalsel kombel oli ka negatiivsete hinnangute üheks põhjuseks kas piirangute rohkus, või kõhklus nende kehtestamisel. Üksmeelsem on ettevõtjate hinnang selles, et kommunikatsioon kriisis langetatud otsustest peaks olema selgem ja vaktsineerimine ladusam.

„Tööandjatena ei saa me endiselt rahul olla vaktsineerisega. Kuigi mõistame, et vaktsiine on veel vähe, seda enam vajame selget infot, mis tingimustel saavad ettevõtted töökohtadel kaitsepookimisi alustada, kuidas toimub eesliini töötajate nimekirjade koostamine. Me ei saa nõustada, et tööandajate poolt ettevõtte ja ühiskonna võtmeisikuteks peetavad inimesed saavad vaktsineeritud nö üldistel alustel,“ sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi.

Suurim osa ettevõtjatest, ehitussektoris lausa 70%, oli valitsuse suhtes neutraalne. Seda põhjendati sellega, et uue valitsuse tegevust oli esimeses kvartalis veel vara hinnata. Vastanud nendivad, et antud olukorras on kõigil raske, kuid vähemalt püüab valitsus veidigi aidata. Fookus on eelkõige pandeemial ning see mõjutab kogu ühiskonda, sealhulgas ettevõtluskeskkonda. Nenditakse, et valitsus paneb suurt rõhku  inimeste suhtumise muutumise vajadusele, mis on ettevõtluskeskkonna jaoks on positiivne sõnum.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuringus osales ligi pooltuhat ettevõtet.

 

Ettevõtjate kommentaarid:

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

„Kõige suurem probleem on hetkel, kuidas saada Covid-19 viiruse levik kontrolli alla. See on suureks ohuks toidutööstustele, kelle strateegiline vastutus ühiskonna ellujäämise seisukohalt on tagada meie igapäevane toidulaud. Kui eelmisel kevadel puudutas viiruse levik vaid üksikuid tootmisi, siis tänavu ei ole see vähemal või suuremal määral jätnud puutumata ühtegi ettevõtet,“ sõnas Potisepp.

„Oleme segadusest ümber vaktsineerimise ja vaktsiinide jaotuse üle hämmeldunud ja endiselt positiivse otsuse ootel. Tootmistööl käimine on nende inimeste  ja nende perekondade jaoks suur risk, aga Eesti elanikke ju ilma toiduta jätta ei saa ning toidutööstused peaksid olema elutähtsate teenuste osutajate nimekirjas,“ toonitas Toiduliidu juht.

Potisepa sõnul ei saa tootmistöötajad leiba, liha, piima toota kodukontoris. „Oleme esitanud sotsiaalministeeriumile taotluse tootmistöötajate eelisjärjekorras vaktsineerimiseks, kaardistanud täpsed arvulised vajadused, seadnud prioriteedid, kuid paraku pole saanud mingit kindlust ja selgust, millal järjekord nende inimesteni jõuab.“

„Paralleelselt kriisi ohjamisega on probleemid, mis vajaks veel kiiret lahendamist – tootmise kõrged sisendhinnad, tööjõukulud, kütusehinna kõrge tase võrreldes peamiste konkurentriikidega, transpordi ja pakendite kasvavad hinnad ning tööjõupuudus. Valitsuse otsused peaksid lähtuma konkurentsivõime seisukohast, et meie ettevõtted ei seataks halvemasse positsiooni võrreldes teiste riikidega,“ ütles Potisepp.

Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees

„Eesti kapitalil töötava põlevkiviõli tootjatena on meil raske leida kiidusõnu valitsusele, kes on avalikkuses öelnud, et meid ja meie poolt toodetavat eksporditulu ei ole Eestile vaja. Meile jääb arusaamatuks eesmärk sulgeda majandusharu, mis suudab toota Eestile miljardites lisandväärtust, mille kasvuhoonegaaside emissioon moodustab riigi koguemissioonist vaid 20% ning mis teeb pidevalt investeeringuid ja samme keskkonnajalajälje vähendamiseks,“ ütles Asmann.

„Tänase valitsuse üldisem mõju majanduskeskkonnale avaldub läbi koroonakriisi juhtimise. Siin saab eesmärk olla vaid üks – läbi vaktsineerimise kollektiivimmuunsuse saavutamine ja ühiskonna täielik taasavamine. Toetustega jätkamine vaktsineerimise asemel on kallis ja lükkab ettevõtete majanduse kohanemise määramata tulevikku,“ rõhutas Ida-Virumaa ühe suurima tööandja juht.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×