Tööandjate Keskliit

Tööandjate esindamine

Maikuus edastasime tööandjate seisukohti nii miinimumpalga, ettevõtluses kasutatavate sõiduautode kui ka planeeritavate maksumuudatuste kohta.

Toetusstreigist etteteatamise tähtaeg

Sotsiaalministeerium küsis, kui pikk peaks Tööandjate Keskliidu hinnangul olema toetusstreigist etteteatamise tähtaeg. Vastasime, et ei toeta toetusstreikide võimaldamist ühelgi kujul ja sellest tulenevalt ei pea võimalikuks üleriigilise kokkuleppe sõlmimist ametiühingutega toetusstreikide reguleerimiseks ega anna oma heakskiitu ka ühelegi etteteatamistähtajale.

Miinimumpalga tõstmine 1000 eurole

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas Keskerakonna ettepanekut tõsta miinimumpalk 1000 eurole ja küsis ka Tööandjate keskliidu hinnangut. Meenutasime poliitikutele, et hea tava kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus üleriigilise töötasu alammäära Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu vahel sõlmitava kokkuleppe alusel. Läbirääkimised on tööturu osaliste kanda jäetud põhjusel, et liiga kiiresti tõusev miinimumpalk mõjub majandusele hävitavalt, liiga madal toob kaasa laiaulatuslikke sotsiaalseid probleeme. Tööturu osapoolte kokkuleppel leitakse kompromiss ja nõnda välditakse poliitilistest huvidest lähtuda võivat, kuid tööturu vajadusi mitte arvestavaid otsuseid.

Eelnevast lähtudes ei pea Eesti Tööandjate Keskliit võimalikuks toetada ideed miinimumpalga tõstmisest 1000 eurole, kuna selle tulemuseks oleks suure hulga ettevõtete töö lõpetamine või koomale tõmbamine ja töökohtade kadumine. Eriti suur oleks negatiivne mõju nii ettevõtjatele kui ka töötajatele väjaspool Tallinna ja Harjumaad.

Maksuameti juhend ettevõtluses kasutatavate sõiduautode kulude arvestamiseks

Maksu- ja tolliamet on koostanud ettevõtjatele juhendi ainult ettevõtluses kasutatavate sõiduautode kulude arvestamiseks. Kommenteerisime juhendit nii:

Käibemaksu seaduse muudatus, mis on seotud sõiduautode maksustamisega, jõustus 1.detsembril 2014. Maksumuudatuse tulemusel planeeriti maksulaekumist 47 miljonit eurot aastas, Maksu- ja Tolliameti avalikustatud andmete põhjal on siiani laekunud täiendavalt käibemaksu keskmiselt umbes 1,1 miljonit eurot kuus. Samas on laekunud täiendavat maksutulu umbes 440 000 eurot kuus sõiduautodelt erisoodustuse deklareerimisega. Seega eelistavad ettevõtjad pigem tasuda ühte konkreetset maksu, kui pidada keerulist arvestust.

Eelnevast lähtudes leiame, et praegune ettevõtluses kasutatavate sõiduautode maksustamise kord ei ole otstarbekas, lisab ettevõtjatele ebamõistlikult palju halduskoormust ning ei täida seatud ootusi maksulaekumiste osas. Juhise kehtestamine seda olukorda ei paranda.

Majutusasutuste käibemaks

Rahandusministeeriumis valminud Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule, millega mh tõstetakse majutusasutuste käibemaksu, me kooskõlastust ei andnud. Leiame, et sellega antakse löök eksportiva sektori konkurentsivõimele ning maksu tõstmisest laekuv tulu riigieelarvesse ei kata tekitatavaid kahjusid.

Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmine

Andsime põhjaliku tagasiside Rahandusministeeriumis välja töötatud Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele. Muuhulgas juhtisime tähelepanu, et mitmed seadusemuudatusega maksuhaldurile antavad õigused (nt koguda teavet ennetavalt; saada infot sideettevõjatelt; teostada ettevõtte vara kohta vaatlusi igal pool, ka nt töötaja kodus; võimaldada äriühingu maksuvõla eest vastutavaks teha ka teisi isikuid peale Äriregistris juhatuse liikmeks märgitute) ei taga maksukohuslaste õigusi, toovad kaasa eraelu riive või ei ole proportsionaalsed.

Tegime ettepaneku töötajatena käsitleda ka konkurentsipiirangu kokkuleppe alusel hüvitist saavaid isikuid, et oleks üheselt selge nende registreerimise kohustus töötajate registris. Nõnda saaks ära hoida uõiguslik vaakumi, kus ühelt poolt käsitletakse konkurentsipiirangu kokkuleppe alusel makstavat tasu aktiivse tuluna, millelt tasutakse kõik maksud, teisalt kaotab isik õigused riigipoolsele ravikindlustusele, kuna töötajate registris registreerimata jätmise tagajärjel ei jõua andmed võlaõigusliku lepingu ning selle alusel makstava sotsiaalmaksu kohta Haigekassani.

Keskliidu põhjalikke kommentaare saab lugeda siit>>

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu

Muudatuse eesmärgiks on sotsiaalmaksu määra langetamine ühe protsendipunkti võrra ning sellega vähendada tööjõu maksukoormust. Maksukoormuse vähendamine lepiti kokku Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu tegevuskavas. Sotsiaalmaksu määra langetatakse alates 2017. aasta 1. jaanuarist 33%-lt 32,5%-le (sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13%-lt 12,5%-le). Alates 2018. aasta 1. jaanuarist langetatakse sotsiaalmaksu määra 32,5%-lt 32%-le (sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 12,5%-lt 12%-le).

Eesti Tööandjate Keskliit kooskõlastas sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Esitasime ka soovituse jätkata sotsiaalmaksu alandamisega igal kalendriaastal, kuni sotsiaalmaks on langenud määrani 29%. Ühtlasi tegime ettepaneku jagada sotsiaalmaksu maksmise kohustus tööandja ja töötaja vahel, kuna see tõstab iga indiviidi teadlikkust. Seejuures ei tohiks jagamise tulemusel väheneda töötaja netosissetulek.

Kasutame kodulehel küpsiseid. Tutvun andmekaitse poliitikaga Nõustun
×