Tööandjad näevad õpipoisiõppe käivitamises leevendust tööjõunappusele

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed ootavad õpipoisiõppe käivitamist ja on valmis kaasa lööma, sest näevad selles võimalust kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks, selgus keskliidu läbi viidud küsitlusest. Lahendamist vajavaid probleeme aga jagub.

Eestis on üle 200 000 tööealise inimese, kellel puudub igasugune kvalifikatsioon. Meil on 40 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Samas on ettevõtete üha suuremaks arengupiduriks just kvalifitseeritud tööjõu puudus. Õpipoisiõppe ehk töökohapõhise õppe laialdane juurutamine on üheks võimaluseks selle probleemi leevendamisel.

Lühidalt öeldes omandab töökohapõhises õppes õppija ehk õpipoiss suure osa õppekavast ettevõttes, ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel töötades. Sellele lisandub teadmiste omandamine õppeasutuses. Selline õpe sobib nii alles oma tööelu alustavatele noortele kui ka neile, kes ettevõttes juba töötavad, kuid vastav erialane haridus puudub.

Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõuniku Anneli Entsoni sõnul alustati Eestis kutseõppes töökohapõhise õppe piloteerimist 2002. aastal. Alates 2006. aastast on töökohapõhine õppevorm kutseõppeasutuse seaduses õiguslikult reguleeritud. Tänaseks õpib töökohapõhises õppevormis aga vaid 2 protsenti kõigist kutseõppe õpilastest (2013-2014 õppeaastal ca 580 õpilast 256 tööandja juures).

“Seda pole just palju,” ütles Entson. “Nüüd on Haridus- ja Teadusministeerium võtnud eesmärgiks luua kolme aasta jooksul 4700 õpipoisi õppekohta ning et kaardistada ettevõtete valmisolekut ja takistusi, viisime oma liikmete seas läbi küsitluse.”

Küsitlusest selgus, et Tööandjate keskliidu liikmete ja liikmesorganisatsioonide ettevõtete koostöö kutseõppeasutustega on esmapilgul üsna hea. Üle poolte vastanutest nimetas vähemalt ühe kutsekooli, kellega õppekavade arendamisel koostööd tehakse, enamik pakub õppuritele praktikakohti. Samas vastas kaks kolmandikku küsitletutest, et nad ei leia kutsekoolide lõpetanute hulgast piisavalt vajalikke töötajaid ja peaaegu kõik tegelevad ise uute töötajate väljaõpetamisega.

Töökohapõhise õppe programmis osalemisest olid huvitatud ligi pooled vastanud ettevõtjatest ja ligi veerand vastas, et nende ettevõttes on praegugi õpipoisse või siis on neid olnud varem. Seejuures ongi enamasti tegemist juba olemasolevate töötajatega, keda koolitatakse täiendavalt kutseõppeasutuses, et tõsta nende kompetentsi.

Tööandjatel on õpipoistega tegelemiseks mitmeid põhjusi. Enim toodi esile võimalus koolitada oma sektori spetsialistidele järelkasvu. Sellele järgnesid võimalus koolitada kutsekoolide õpilasi ettevõttele vajalike oskustega töötajateks, ettevõtte huvidele vastavad õppekavad ja praktikaeesmärgid ning võimalus oma ettevõtte olemasolevaid töötajaid täiendavalt kutsekoolis koolitada. Olulisteks motivaatoriteks peeti kindlustunnet, et õpipoisid jätkavad väljaõppe järel tööd samas ettevõttes, õpipoisi koolitamisega kaasnevate kulude kompenseerimist ettevõttele, juhendajate tasustamist ja neile koolituste võimaldamist ning võimalikke maksusoodustusi.

Entsoni sõnul on üks valukohti ettevõttepoolsete juhendajate väljaõpe ja nende töö tasustamine. Vaid veerand juhendajaid on saanud vastavat koolitust. “Seetõttu oleme ka alustamas projektiga, kus töötame välja metoodika juhendajate väljaõppeks,” ütles Entson.

Ühe takistusena tõid vastanud välja ka õpipoisi kulukuse ettevõtte jaoks. Ettevõttepoolse juhendamise tasustamiseks kannab kool praeguse mudeli kohaselt tööandjale kuni 50% koolituskoha maksumusest. See ei pruugi aga katta kõiki ettevõtte kulutusi õpipoisile.

“Õppe- ja praktikaprotsessi läbiviimiseks tuleb töökohapoolne praktikajuhendaja vabastada tema põhitööst, mis eeldab täiendava tööjõu olemasolu. Lisatööd toob kaasa ka töökohapõhise õppega seotud dokumendihaldus, korraldamine ja koordineerimine,” selgitas Entson. “Mitmetes ettevõtetes ei saa tööandja lubada vastava hariduseta ja kogemuseta inimesel teostada reaalseid tööoperatsioone ja seetõttu toimub õpilaste oskuste omandamine erinevate proovitööde teostamisel. Proovitöödega kaasnevad tööandjale materjalide kulu, seadmete ja töövahendite kasutamine, tööaja kasutamine toorikute ja protsesside ettevalmistamiseks jne. See vähendab oluliselt ettevõtte motivatsiooni õpipoisse võtta.”

Küsitluse kokkuvõttega saab tutvuda SIIN>>

Järgmise kolme aasta jooksul luuakse riigi toel 4700 õpipoisi õppekohta

Haridusminister Jürgen Ligi allkirjastas kutsehariduse toetuspaketi, millega luuakse järgmise kolme aasta jooksul 4700 õpipoisi õppekohta, et anda õpilastele töökogemust ja siduda õpet tihedamalt tööturuga, teatas Haridus- ja Teadusministeerium.

Õpipoisi- ehk töökohapõhine õpe toimub vähemalt 2/3 ulatuses praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja käe all.

See annab ministeeriumi hinnangul õpilasele võimaluse samaaegselt teadmiste omandamisega saada ka erialal töötamise kogemus. Ettevõttel võimaldab õpipoisiõpe koolitada uusi ja olemasolevaid töötajaid.

Minister Ligi sõnul on õpipoisiõpe edukalt rakendunud paljudes Lääne-Euroopa riikides. “Õpipoisiõppe suur pluss on see, et lõpetamise järel ei pea tööle asudes uuesti õppima asuma,” selgitas Ligi, kes märkis, et tööandja saab töötaja, kes tegelikult ka teab ja oskab ning õpilane õpib just seda, mida tal töökohas teha on vaja.

Õpipoisiõppes osalejale laienevad kõik kutseõppe õpilase tavapärased õigused – õpilaspilet, õppetoetused, sõidukulu hüvitamine ja koolilõuna. Erinevalt tavaõpilasest makstakse õpipoisile ka töötasu.

Õpipoisiõpe toimib enamasti suurettevõtte ja kutseõppeasutuste koostöös.

Eelmisel õppeaastal oli Eestis 617 õpipoissi. Eesmärk on õppevormi levikut laiendada ja töötada välja koostöömudelid ka väikeettevõtete jaoks. Samuti katsetatakse õpipoisiõpet kõrgkoolide puhul rakendada.

Paketiga toetatakse lisaks õpipoisiõppele ka praktikakorralduse arendamist nii kutse- kui kõrghariduses, kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste koostööd praktika arendamisel, koostöös töötatakse välja juhendmaterjale ning tutvustatakse õppimisvõimalusi kutsehariduses.

Aastaks 2020 kavandab riik juba 8000 õpipoisi õppekohta.

Jälgi meid Facebookis   
×