Terviseinfo – insult, kiire abi võib päästa aju

Insult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Insult võib olla raskete tagajärgedega ning surmav. Insult on peamine rasket invaliidsust põhjustav haigus.

Eestis haigestub esmakordsesse insulti aasta jooksul rohkem kui 4000 inimest. Statistika andmeil esineb Eesti tööealistel isikutel insulti haigestumist oluliselt sagedamini kui mujal Euroopas.
Insuldi sümptomid tekivad äkki, nendeks on järsk, seletamatu tuimus või sipelgajooksutunne ühes kehapooles, äkitselt tekkinud tõsine peavalu, nägemishäire, rääkimise raskus või kõnes takerdumine, äkki tekkinud kohmakus või liikumatus.

Samuti võivad esineda neelamishäire, tasakaaluhäire, nägemishäire. Rasketel insuldi juhtudel esineb uimasus, ka teadvusekaotus. Mõnikord eelneb insuldile mini-insult, millel on sarnased nähud, kuid mis kestab lühiaegselt (mõnest minutist paari tunnini).

Kui ajukahjustus on väga suur või haarab elutähtsaid keskusi ajus, võib haige surra. Ligi kolmandik insulti haigestunutest sureb esimese kuu jooksul ja kolmandik ei parane täielikult. Peale ägeda faasi möödumist insult otseselt eluiga ei lühenda. Insuldile on iseloomulik osaline iseeneslik paranemine, mis on kõige kiirem kohe haigestumise järel.

Mida saab teha töökohal?

Enamik inimesi on vahetult enne sümptomite tekkimist tegusad ja näiliselt hea tervise juures. Paljud inimesed ei tunne insuldi sümptomeid ära ja peavad seda lihtsalt ajutiseks kehvaks enesetundeks. Seetõttu viivitatakse kiirabi kutsumisega, nii aga jääb elupäästev ja puuet vähendav abi saamata.

Insuldi äratundmisel on mõned tunnused, mille puhul piisab ka vaid ühest, et viivitamatult kutsuda kiirabi numbrilt 112:

  • haigestunu üks näopool või suunurk on alla vajunud
  • inimene ei suuda naeratada või ei suuda oma nägu kontrollida
  • inimene ei suuda mõlemat kätt enda ette üles tõsta ja neid üleval hoida
  • diktsioon on muutunud, kõne on segane.

Ravi algus esimese 90 minuti jooksul pärast esimeste sümptomite teket tagab tunduvalt paremad tulemused võrreldes hilisema ravi algusega.

Kui ravi viibibki kauem, kui nimetatud 90 minutit, on prognoos paranemiseks siiski seda parem, mida kiiremini haiglasse jõutakse. Ainult kiire abi päästab aju.

Mida teha, et vältida insulti haigestumist?

Olulisemateks riskiteguriteks on kõrge vererõhk, suitsetamine, südamehaigused ja diabeet.

Seega parim, mida enese heaks teha, on:

  • toituda tasakaalustatult, süüa rohkem köögi- ja puuvilju. Valida toiduaineid, mis sisaldavad vähe rasva ja kolesterooli ning valmistada toitu võimalikult vähese rasvaga;
  • olla kehaliselt aktiivne. Mõõdukas kehaline aktiivsus (jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, kehaline töö, reibas kõnd) langetab nii insuldi kui südamehaiguste riski. Kehaline koormus tugevdab südant ja parandab vereringet, samuti aitab hoida kehakaalu normis. Ülekaalulisusega kaasnevad sagedamini mitmed insuldi teket soodustavad haigused nagu kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südamehaigused ja täiskasvanueas algav diabeet;
  • lõpetada suitsetamine. Uuringud näitavad, et insulti haigestumise risk langeb peale suitsetamise mahajätmist;
  • kontrollida regulaarselt oma vererõhku ja veresuhkrut. Kui näitajad on liialt kõrged, järgige arsti juhiseid.

 

Lisalugemist

http://www.insult.ee/ 
https://www.haigekassa.ee/blogi/insult-nouab-kiirreageerimist 

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Jälgi meid Facebookis   
×